5 nõuannet alustavale viinamarja kasvatajale

Itaalia viinamarja istandused, maitsvad ja värvikirevad marjad ning pokaalist kumav vein – see kõik tuleb silme ette viinamarjadega. Seda on võimalik kogeda ka Eestis, kus viinapuude (Vitis) kasvatamine muutub üha populaarsemaks.

Viinamarjad

Viinamarjad

Õpi kasvatama ise eksootilist viinapuud, et noppida värskeid omakasvatatud viinamarju. Need rohekad ja lillakad marjad lausa kutsuvad sööma. Olgu kasvatamise eesmärgiks lauamarjad või hoopis oma koduveini valmistamine – sõltuvalt sellest tuleb valida ka sort. Viinapuude kasvatamine ei ole üleliia keeruline, anname mõned juhised, millest tuleks alustada.

1. Kasvukoht

Õppides tundma viinapuude kasvuvajadusi, on neid võimalik kasvatada üle Eesti. Sõltuvalt sordist tuleks talle leida elukoht. Valides istutuskohaks aiamaa, on sobivaim tuulevaikne ja päikesepaisteline paik, sest soojad suve temperatuurid tagavad marjade küpsemise ja magususe. Hea on ka lõunasein, mida mööda viinapuu end edasi ajaks, saades samas vajaliku soojuse kätte. Kasvuhoonesse istutades pole koha valik nii oluline, sest seal on niigi kõrgemad temperatuurid. Kasvuhoones on viinapuule heaks naabertaimeks tomat.

Naabertaimed - viinapuu ja tomat

Naabertaimed – viinapuu ja tomat

2. Kastmine ja väetamine

Viinapuu ajab oma juurestiku esimesel kasvuaastal sügavale ning lisakastmist ta ei vaja. Kastmine on vajalik vaid esimesel aastal kuuma suve põuaperioodil, harva vajavad nad kasvuks lisavett. Ka väetamise koha pealt tuleks hoiduda. Eriti istutamisel, sest liiga toitaineterikas muld võib muuta taime külmakartlikuks. Kui viinapuu vajab väetamist, annab ta sellest märku lehevärvi muutusega (sügisene värvimuutus on loomulik).


3
. Kärpimine

Ennakvõrse

Ennakvõrse

Kärpimine on vajalik, et saagid ei muutuks tulevikus juhuslikuks. Kevadel võib viinapuud kärpida alles siis, kui olemas on vähemalt 2 lehte. Viljade valmimisel hakatakse murdma viljakandvate võrsete alumisi lehti, igal nädalal 1-2 lehte. Kevadisi viinamarja lehti saab edukalt kasutada köögis – nt piruka täidises. Samuti on latvade kärpimine vajalik, et valmistuda talveks ning uue saagi tootmiseks. Selleks lõigatakse suvel ennakvõrseid ja kärbitakse võrselatvu. Ennakvõrsed on nagu tomati kasvud, mis kasvavad lehekaenlast, neid pintseeritakse pärast esimest lehte. Peale lehestiku kadumist lõigatakse maha korgistumata võrseladvad.

4. Külmad

Kevadised külmad mõjutavad selle aasta saaki, kuid sügisesed võivad kahjustada ka järgmise aasta saaki. Mõlemad külmad võivad saagi hävitada. Kuigi viinapuu pole väga külmakartlik, on ohtlik hoopis meie talve vahelduv ilm, mis soojemate kraadide saabudes võib äratada taime puhkeperioodist. Siis muutub viinapuu külmakartlikumaks. Selle vältimiseks on abiks taime katmine.

Juulikuu keskpaiga viinamarjad kasvuhoones

Juulikuu keskpaiga viinamarjad kasvuhoones

5. Talv

Sõltuvalt sordist ja kasvukohast tuleb viinapuu talveks kinni katta, et kaitsta teda pakase eest. Külmakindlaima sordi juured taluvad kuni -10°C ning maapealne osa kuni -30°C külma. Viinapuud saab talveks ette valmistada kuhjates taime ümber mulda, kattes ta okstega ja lumisel ajal väikese lumehunnikuga.

Oma esimese viinapuu või lisataimede istutamisajaks tuleks valida kevad-suvine aeg, kui muld on juba pehme ning öökülmad möödas. Kui viinamarjade kasvatamine tundub esialgu paljunõudlik, siis ei tohiks sellest heituda, sest sageli on saagirikkaimad viinapuud just vähem hoolitsemist tunda saanud.

 

Loe ka kuidas tehakse algust Murimäel viinamarjaistanduse rajamisega.

Kasutatud allikad:

Lisa oma kommentaar

Lisa kommentaar