Olles alles algaja aednik, sai uuritud, kuidas istutuskasti kokku panna. Kuigi tegu pole just raketiteadusega, siis on need päris head põhimõtted tagamaks, et istustuskast püsiks võimalikult ilus kogu hooaja vältel.

Selleks, et istutuskast jääks meeldejääv, tuleb taimede valikul silmas pidada kolme märksõna – aktsent (thriller), ääris (spiller) ja maht (filler).

Aktsendiks on jõuline kõrgem taim, mis paneb aluse istutuskasti arhitektuurile (sobivad nt erinevad kanna sordid, kõrrelised, hortensia, suvedaalia), mispärast tuleks selle taime valikust konteineristutuse tegemisel alustadagi.

Kannad

Suvedaaliad

Hortensia

Ääriseks on ripptaimed, mis kasvavad üle istutuskasti ääre alla poole (ripp-petuunia, ripplobeelia, ripp-pelargon, kipslill, südajas suutera aga ka lehtdekoratiivsed ripptaimed nagu näiteks luuderohi). Ääris on mittedomineeriv ja õhuline ning võimaldab istutuskasti vertikaalselt maksimaalselt ära kasutada.

Kipslill

Südajas suutera

Ripp-petuunia

Mahtu loovad kindla kontuuriga keskmise kõrgusega taimed, mis jäävad küll alla põhiaktsendile, kuid on siiki oluline täitematerjal lõpsaka istutuskasti loomiseks (nt hõbekakar, võõrasema, bidens, kirinõges, tähetrobi, karikakar, raudürt jt).

Hõbekakar

Suureõieline keskpäevalill

Bidens

Võõrasemad

Istutuskast võib koosneda ka ainult mahtu andvatest taimedest, luues kena ja ühtlase struktuuri ning sellist istutust on kõige lihtsam kombineerida.

Rõdukorv hõbekakra ja raudürdiga

Värvide ja sortide valikul tuleb lasta fantaasial lennata, lähtudes isiklikust maitsest. Tasub jälgida, kuidas erinevad värvid ja vormid (lehekuju, taime kõrgus, mustrid-kontuurid) koos mõjuvad ning kas istutuskastil on ka läbiv temaatika või mitte.

Lisaks kompositsioonile, tuleb ühte konteinerisse valida taimed, millel on sarnased vajadused valguse, vee ja kasvukeskkonna osas. Näiteks ei tasu varju ja niiskust pooldavat lemmaltsi istutada kokku päikselist ja pigem kuiva kasvukohta eelistava tüümianiga. Piparmünt on jällegi hästi kiire kasvutempoga taim ning vajab pigem individuaalset kasvupotti.

Kuna tegu on konteineristutusega, siis pole vähem oluline ka sobiva ümbrispoti valik. Saadaval on erineva kuju ja suurusega korve, peitsitud puidust kaste, külmakindlast keraamikast potte, naturaalseid kui ka plastikust ampleid, mis loovad aiapidajale väga palju võimalusi.

Erineva kujuga korvid, kuhu istutust teha

Amplikorv

Ka ümbrispoti valikul tasub lasta fantaasial lennata. Meil kõigil konutab kuuris või aianurgas vanu plekist vanne, tünne või kartulikaste, millesse saab edukalt istutuse teha. Silmas tuleks seejuures pidada, et püsiva istutuse korral peab vesi anumast välja pääsema, seega võiks ümbrispoti põhjas olla drenaažiks vastavad kivikesed või siis mõned augud.

Istutus plekist anumas

Kuigi põhiliselt kasutatakse istutuskastides Eestis üheaastaseid suvelilli, siis aina enam kogub populaarsust püsikute istutamine konteinerisse. See annab ka algajale aednikule võimalusi julgete ideedega mängimiseks ja katsetamiseks enne aia rajamist. Nagu peenral, saab ka istutuskonteinerites omavahel kombineerida püsikuid ja hooajalisi taimi, mis loob eriti efektse variatsiooni, mida saab suvel lihtsa vaevata värskendada ja kohendada.

Suvelilled vajavad rohket kastmist ning iganädalast väetamist (tihe kastmine uhab mullast toitained välja). Veesisalduse paremaks säilitamiseks mullas võib kasutada niiskusgeeli (mis on mõnikord juba kasvuturvasesse segatud). Loodusliku vahendina säilitab niiskust kenasti ka sammal, mida tuleks kasutada drenaaži kihi ja istutusmulla vahel (päikselises kohas paiknemisel ka kasti külgedel).

Tuleb välja, et ka läbikuivamine pole mitte alati patt. Nimelt soovitatakse mitmeaastastel maitsetaimedel aeg-ajalt enne järgmist kastmist kergelt läbi kuivada (eeldusel, et need kasvavad suuremas istutuskastis mitte pisikeses potis), kuna see tugevdab juurestikku.