Imemari goji Tiibeti munkadelt Sinu aeda

Jardini Aianduskeskuse istikuaeda on tulnud müügile taralõng, mille viljad on tuntud ka nimega goji marjad. Mida me sellest põnevast taimest teame?

Esimesed andmed goji marjade kasutamisest Tiibeti munkade poolt pärinevad umbes 7. sajandist. Legendi kohaselt kaevati ühe budistliku templi seina äärde kaev. Üle kaevusuu ulatusid pidevalt taralõnga oksad. Mitme aasta jooksul kukkus kaevuvette palju marju. Need, kes sealt kaevust vett jõid, olid tuntud oma terve jume ja üleüldise hea enesetunde poolest. Nende hambad olid tervemad ja ka juuksed ei läinud halliks, vaid muutusid valgeks. Mõned allikad väidavad, et goji marju on kasutatud juba üle 6000 aasta.

Harilik taralõng (Lycium barbarum) on maavitsaliste sugukonda kuuluv põõsas, mille kasulikke marju tunnevad loodustoodete austajad pigem goji-marjade või ka hundimarjadena – inglise keeles goji berry (kommertsnimetus). Taim pärineb arvatavasti Kagu-Euroopa ja Loode-Aasia vaheliselt alalt, olles levinud paljudesse maailma piirkondadesse. Kuna marjad kuuluvad tänu oma antioksüdantide- ja toitaineterikkale koostisele niinimetatud “superviljade” hulka, on nende populaarsus tervisetoodete turul hüppeliselt kasvanud.

Milliseid supervõimeid goji-marjadele omistatakse?

  • Pikendavad eluiga;
  • Suurendavad energiataset ja vastupidavust;
  • Muudavad kauniks ja panevad ennast nooremana tundma;
  • Alandavad vererõhku;
  • Hoiavad kolesteroolitase normis;
  • Hoiavad veresuhkru taseme normis ning diabeedi kontrolli all;
  • Tervendavad nägemist;
  • Tugevdavad lihaseid ja luustikku.

Mida goji-marjad sisaldavad?

  • 21 mikroelementi: tsink, raud, vask, kaltsium, seleen, germaanium, fosfor jt;
  • 7 vitamiini, sh C-vitamiin;
  • Beeta-karoteeni rohkem kui porgandites;
  • Antioksüdante;
  • 18 aminohapet;
  • Omega 3 ja Omega 6 rasvhappeid;
  • 11 mineraali.

Kõik see on hariliku taralõnga pisikestes punastes marjades! Marju kasutatakse toorelt, moosina, mahlana ning kuivatatult. Kuivatatud marjad sobivad imehästi nii kommi asemel närimiseks. Lehtedest tehakse teed, kasutatakse salatites ning tehakse erinevaid tõmmiseid.

Noore taimena talub külma kuni -15 kraadi ja vajab algaastatel, kui on lumevaesed talved talvekatet. Taim võib kasvada kuni 3 meetri kõrguseks, aga siis hakkab kannatama saagikus – kõige targem on põõsast regulaarselt pügada, hoides kontrolli all kasvu ning samal ajal saada ka korralikku saaki, sest saagikus suureneb pügamise korral.

Õitseb varasuvel suhteliselt väikeste trompetjate õitega – omapäraseks teeb taime see, et ühel põõsal on samaaegselt nii valged kui ka lillad õied, mis moodustavad imelise koosluse ja teevad põõsa võrratuks. Ideaalne kasvukoht on täispäikseline, kuid talub ka poolvarju.

Viljad valmivad alates hilissuvest ja samal ajal jätkab taim ka tagasihoidlikku õitsemist, mis võimaldab värskeid marju korjata külmade tulekuni.

Võttes arvesse eelnevat ning uskumust, et kõige tervislikumad ja paremini mõjuvad viljad, mis on iga inimese enda kodu läheduses kasvatatud, siis on vaid üks küsimus jäänud – Kas sul kasvab juba taralõng aias?

 

Signe Raudsepp

Jardini Aianduskeskuse aednik

Lisa oma kommentaar

Lisa kommentaar