Kõik orhideed vajavad õiget kasvualust ja väetist

Ei ole olemas valmis kasvualust, mis sobiks alati kõigile taimedele ja kõigisse tingimustesse. Kuidas valida enda orhideele kõige sobivam kasvualus ja väetis?

Orhideemuld või –substraat? Võõrsõnastiku järgi tähendab sõna “substraat” ainelist alust, orhideekasvatajad aga peavad substraadi all silmas kasvualuseid: epifüütsetele orhideedele sobivad segud, terrestrilistele orhideedele sobivad segud, korgist ja muust looduslikust materjalist plokid paljasjuursetele taimedele jne. Kuna tubaste orhideede kasvualus mulda tegelikult ei sisalda, siis väljendit „orhideemuld“ väga ei armastata.

Paljud kodudes hästi hakkama saavad orhideed on epifüüdid, ehk teistele taimedele kinnitunult kasvavad taimed ja nende kasvualus peaks olema nende loomulikke kasvutingimusi imiteerivate omadustega. Niisugused substraadid koosnevad valdavalt üsna suuretükilisest materjalist, põhinevad männikoorel ja sisaldavad veel mitmesuguseid muid komponente: perliiti, kergkruusa, lehtpuusütt, kookoskoore tükid, aga ka penoplasti tükke  jms. Enamik neist koostisainetest on kiiresti kuivavad ja õhulised, vee sidumiseks on mõnedes segudes lisatud pisut turbasammalt. Epifüüdid on kuukingad, katleiad, bulbophyllumid, dendroobiumid, ontsiidiumid, brassiad, kogu nn. cambria-sordirühm, coelogyned, vandad jt.

Õhuline substraat

Kuukinga juured tunnevad end hästi suuretükilises männikoore segus

Maapinnal kasvavaid taimi nimetatakse terrestrilisteks ning ka mõned orhideed on oma kasvutingimustelt sellised. Toataimedena kasvavate terrestriliste orhideede kasvualus on sageli peenematükilisem ning on rohkem niiskust hoidva konsistentsiga. Terrestrilised orhideed on tsümbiidiumid, ludiisia, masdevalliad, zygopetalumid, pleioned, bletilla, aga ka meie looduslikud orhideed ning aias kenasti hakkama saavad kuldkingad. Näiteks ludiisia on lihtsate kasvunõuetega terrestriline orhidee.

Ludiisia on lihtsate kasvunõuetega terrestriline orhidee

Ludiisia

IMGP6578

Ludiisia

Küllalt levinud veenuskingad on nö. poolepifüüdid. Nad kasvavad sageli lehekõdus, kuid veenuskinga liike võib leida kasvamas ka puutüvedel või hoopis kividel. Näiteks Paph. maudiae Femma kasvab jämedatükilise männikoore segus, poti pinnal on ühtlasema niiskuse hoidmiseks turbasammalt.

Paphi pott

Paph. maudiae Femma

Paph. maudiae Femma

Paph. maudiae Femma

Kaubandusest on võimalik saada mitmesuguseid universaalseid orhideesubstraate. Tegelikult pole olemas valmis kasvualust, mis sobiks alati kõigile taimedele ja kõigisse tingimustesse. Iga orhideehuviline peaks oma lillele sobiva substraadi valimisel esmalt selgeks tegema, millised on tema kodus olevad tingimused (õhutemperatuur, avatus päikesele, valgus) ja millised on konkreetse taime kasvunõuded.

Väga õhuline, suuretükiline substraat sobib neile taimedele, kes ei talu seisvat niiskust ning soovivad kastmiskordade vahel üsna kuivapoolseks muutuvat keskkonda. Sellised on kuukingad, paljud dendroobiumid (kindlasti väärisdendroobium Dendrobium nobile ja harilik dendroobium D. biggibum), katleiad, ontsiidiumid ja cambria-sordirühm, miltoniad ja brassiad ning veenuskingad. Niisugustele taimedele sobiv substraat sisaldab klassikaliselt männikoore tükke, tihti ka pisut kergkruusa ja / või perliiti, sütt ning lisatud võib olla pisut turbasammalt. Nimetades praegu kaubanduses saada olevaid, on niisugused näiteks Kekkilä ja Substrali segu. Näiteks pildil olevas õhulise substraadi koostises on männikoor, kergkruus, süsi ja pisut turbasammalt, poti põhja võib jaheduse eemal hoidmiseks panna penoplasti

IMGP6654

Õhuline substraat

Õhulise substraadi koostises on männikoor, kergkruus, süsi ja pisut turbasammalt, poti põhja võib jaheduse eemal hoidmiseks panna penoplasti

Õhuline substraat

Peenematükilisem, pisut pudisem valmissegu hoiab kauem niiskust ning sellises substraadis kipuvad näiteks kuukingade ja cambriate juured kergemini mädanema minema. Samas on selline segu täiesti kohane näiteks ludiisiale ja tsümbiidiumidele, sest nemad on maas kasvavad taimed, kelle juurestik on kohanenud niiskema keskkonnaga. Niisugune on näiteks Matogardi orhideesubstraat. Mõned orhideed, näiteks masdevalliad jt sootaimed kasvavad väga edukalt hoopis puhtas turbasamblas. Need on niiskuslembesed taimed, kes ei talu läbi kuivamist.

Chondrorhyncha hirtzii

Equadorist pärit Chondrorhyncha hirtzii juured on kodumaises turbasamblas väga õnnelikud

Valmis orhideesubstraadi paki sisse ei näe ja me ei tea enne ostmist, mida segu tegelikult sisaldab. Tihti tulebki valmissubstraate ostes minna katse-eksituse teed ja pakk ära osta ning kodus avada. Vahel tuleb osa ostetud materjalist lausa minema visata, sest see ei sobi konkreetsetesse tingimustesse. Üks kindel viis saada korraga suurem kogus kvaliteetset ja kontrollitud koostisega orhideesubstraati, on tellida kasvualus välismaalt, orhideekasvandusest.

Orhideesubstraati saab ka ise kodus koostada. Männikoort leiab metsast: maha kukkunud männitüvede alumisel osal olev jämeda struktuuriga koor lööb aja jooksul ise tüve küljest lahti, seda on lihtne kätte saada ja ta sobib hästi orhideesubstraadi põhikomponendiks. Lisada võib immutamata grillsütt, kuid ka ahjust võetud süsi on täiesti kasutuskõlblik. Õhulistest komponentidest sobivad veel veinipudeli korgid, perliit, kergkruus, aga ka penoplasti tükid. Terrestriliste ja poolterrestriliste orhideede substraati võib lisada sügisel maha langenud tammelehti. Eriti orgaanilise väetise lembeliste orhideedena on tuntud tsümbiidiumid, kelle substraati võib segada ka pisut kanakaka graanuleid või hobusesõnnikut.

kuldking

Kaunis kuldking „Pueblo“ on külmakindel terrestriline orhidee

Täiesti erilise substraadi saab spetsiaalsetest laavakividest. Niisugune kasvualus sobib taimedele, kelle juured on väga tundlikud ja kipuvad kergesti mädanema minema. Kuna laavakivi on kiiresti kuivav anorgaaniline materjal, siis ei teki selles nii kergesti juuremädanikku.

Kodused tingimused mõjutavad tugevasti orhideesubstraadi valikut. Näiteks kuukingad tahaksid kasvada ühtlaselt soojades tingimustes, kus juured kuivaksid peale kastmist mõne päeva jooksul. Eriti sügisel ja talvel võib aknalaual temperatuur sageli olla alla 20 C0 ja juurte kuivamine võtab juba selle tõttu rohkem aega. Seetõttu tuleks kasta harvem ja kui poti sisu ning juurte tahenemine võtab juba rohkem kui 2 nädalat, on tegu nendesse tingimustesse sobimatult kaua kuivava substraadiga. Cambriad, ontsiidiumid ja paljud teised orhideed pigem vajavad ööpäevast temperatuuri kõikumist, kuid ka nemad ei talu seisvat niiskust, seda eriti jahedamates tingimustes. Seetõttu tuleks jahedate aknalaudadega elamises valida eriti jämedatükiline ja õhuline substraat. Väga soojades ja valgetes tingimustes kipuvad taimed aga kergesti läbi kuivama ning sellisel juhul tuleks just valida niiskust hoidvam substraat, et taimi ei oleks vaja kasta mitu korda nädalas.

Oncidium Tiny Twinkle eelistab kiiresti kuivavat substraati

Oncidium Tiny Twinkle eelistab kiiresti kuivavat substraati

Kasvualuse mõttes on hoopis erilised aga paljasjuursetena kasvavad orhideed. Tuntuim substraadita hakkama saav orhidee on muidugi vanda, kuid üsna sarnased hooldusnõuded on ka plokitaimedel. Kasvualusena toimivateks plokkideks kasutatakse enamasti pressitud või naturaalset korgitükki, kuid proovida võib ka suuremat männikoore tükki ning välismaalt saab tellida ka puissõnajala tükke. Paljasjuursed orhideed vajavad valdavalt iga päev niisutamist. Osa neist saavad hakkama ka väga õhulises ja suuretükilises substraadis, sellisel juhul on kastmisvajadus harvem, kuid juurte mädanemise risk palju suurem.

Brassavola cucullata kasvab kodumaise männikoore tükil

Brassavola cucullata kasvab kodumaise männikoore tükil

Väetamine on teine oluline orhideekasvatuse alustala. Kauplustes on saadaval mitmeid erinevaid orhideeväetisi, mille vahel on raske valida. Reeglina annavad paremaid tulemusi vedelväetised, mida antakse vastavalt tootja soovitusele. Aktiivse kasvu perioodil väetatakse enamasti igal või igal teisel kastmiskorral. Selgelt väljendunud jaheda ja kuivema puhkeperioodiga taimi väetatakse ainult aktiivse kasvu ajal, puhkavaid taimi ei väetata. Konkreetse puhkeperioodita taimi, näiteks kuukingi võiks aeglasema kasvu ajal väetada harvem kui muidu, kuid päris ilma väetiseta neid jätta ei maksaks.

Niiöelda tavalist lilleväetist reeglina orhideedele anda ei tasu. Orhideed on aeglase kasvuga taimed ning universaalne toalillede väetis sisaldab nende jaoks liiga palju lämmastikku. Sellise väetamise tulemuseks võib olla taim, mis küll kasvatab ohtralt lehemassi, kuid ei õitse. Küll võib see sobida näiteks tsümbiidiumile teatud kasvuperioodil lisalämmastiku andmiseks.

Vältida tuleks väetisepulki. Kuigi neid pakutakse ka orhideedele, siis tegelikult nad orhideede väetamiseks hästi ei sobi. Substraadi sisse torgatud väetisepulk peaks taime väetama igal kastmiskorral, kuid iga niisutusega pulgast lähtuv väetis kipub läheduses olevatele juurtele liiga tegema ja kaugemal asuvate juurteni väetis hästi ei levi.

Suvel, aktiivse kasvu perioodil võib taimedele anda ka orgaanilist väetist. Päris edukalt kasutatakse selleks kõrvenõgese leotist, aga ka vetikapreparaate, humiinainega lahuseid, tugevakasvulistele tsümbiidiumidele sobib ka kanasõnniku leotis.

Artikli kirjutas

Orhideehuviline Janne Orro

Jardini Aianduskeskusest leiad orhideedele laia valiku nii substraate kui ka väetisi!

   20151202_131825

20151202_132551

20151202_132523

20151202_132531

Lisa oma kommentaar

Lisa kommentaar

Eritellimus