Orhideed õue suvitama. Hea või halb mõte?

Orhideehuviliste gruppe ja foorumeid lugedes on näha, et õues suvitamise teema on paljudele huvitav ning seisukohti on erinevaid. Minu taimed on meie Eesti kliimas õues suvitamas neljandat aastat ning saan jagada mõningaid kogemusi.

Orhideed õue suvitama viimisel on hulga suuri plusse, aga ka mitmeid miinuseid. Esmajoones tuleb arvestada meie parasvöötmelise kliimaga, mis mõnedele liikidele sobib väga hästi ja mõnedele üldse mitte. Tegelikult pole pealkirjas esitatud küsimusele ühte üldist vastust üldse olemas, sest orhideesid on väga erinevate kasvunõuetega. Paljudele liikidele ja sortidele meeldib väga niiske õhk, mis liigub ning see on õues täiesti olemas. Taimedele nii oluline valgus on õues märksa parem kui toas: isegi otsese päikesevalguseta kohas on siiski palju valgem kui enamikul aknalaudadel meie elamistes. Taimedele meeldib vihmavesi. Samas võib osadele taimedele olla õues liiga märg ja külm kui vihm kogu aeg selga sajab ja ööd jahedust näitavad. Unustada ei maksa laialdast putukariiki, kes meie hoolega kasvatatud taimed hea meelega nahka paneks.

orhideedõues1

Meie kodudes kõige levinumaid orhideesid – kuukingi mina suveks õue ei vii. Kuukingad armastavad sooja ja neile kindlasti ei sobi temperatuurid, mis langevad oluliselt alla +15oC. Meie kliimas on ööd väga tihti jahedamad ning lisandub niiskus. Lehekaenaldesse kogunev vihmavesi ja kaste ning ümbritsev jahedus võivad kergesti tekitada lehemädanikku, madalad öised temperatuurid pärsivad kuukinga ühtlast kasvu. Kuukinga lehed on täiesti vastupandamatud maiuspalad tigudele. Teades kui aeglaselt kuukingad kasvavad, võtab tigude poolt söödud lehtede taastumine hea mitu aastat enne kui taim jälle kena välja näeb. Peale koleda välimuse takistavad ulatuslikud lehekahjustused taime elutegevust.

Jahedamalembelised veenuskingad see-eest naudivad Eesti suve vägagi. Olen veenuskingad King Arthur, Femma ja veel mõned sordid õue viinud kui öised temperatuurid on üle +10oC, tavaliselt mitte enne juuni keskpaika. Kindlasti on see liiga jahe soojalembelistele sortidele ja liikidele. Veenuskingade, aga ka enamiku teiste orhideede suvitamise juures on ülioluline jälgida päikesevalguse intensiivsust. Tubaste tingimustega harjunud taimed saavad väga kergesti päikesepõletuse, mis halvemal juhul võib kogu taime hävitada. Päikesepõletuse vältimiseks tuleb taimedele valida koht, kuhu intensiivne päike paistaks hajutatuna, näiteks suure puu või põõsa varjus. Tund intensiivset päikest päevas võib veenuskinga lehtedele juba tugevad päikesepõletuse laigud tekitada.

Kodudes väga levinud Dendrobium nobile sordid on ühed kindlad õuessuvitamise taimed. Neile sobib ööpäevaringne temperatuurikõikumine, niiske õhk ja hea õhu liikumine väga. D. nobile vajab õiepungade moodustamiseks jahedat perioodi ning meie kliimas õues suvitanud taimed õitsevad sageli suve lõpus-sügisel. Ka paljud teised dendroobiumid vajavad õiepungade tekkimiseks märgatavalt jahedamaid öid ning neid meie kliima pakub.

Kindlasti tasub julgelt välja viia kõik jahedalembelised sordid ja liigid: tsümbiidiumid, coelogyned, mitmed epidendrumid, masdevalliad ja draculad, samuti kambrialised ja ontsiidiumid ning paljud dendroobiumid. Tsümbiidiumid armastavad suhteliselt palju päikest ja nende puhul ei ole päikesepõletuse risk väga suur. Kohe toast õue viies ei tasu neid otsese päikese kätte panna, kuid hommiku- ja õhtupäike sobiks neile väga. Hiljem, juba õue-eluga harjunud taimi hoian ise nii, et nad saaksid õhtupoolikuti otsest päikest. Tsümbiidiumi lehed küll tumenevad, kuid nad ei saa päikesepõletust. Terrestriliste taimedena ei pane nad pahaks kui lillepott on asetatud otse maapinnale. Sellega kaasnevad küll ohud: vihmausside ja muude juuri kahjustavate tegelaste tungimine potti. Seepärast oleks mõistlik midagi lillepoti ja maapinna vahele panna.

Coelogyned olen riputanud puuokste külge nii, et nad saavad ainult hajutatud valgust. Nemad paistavad õues olekut tõeliselt nautivat, eriti meeldib neile suvine vihm. Ka tugevamad vihmad pole neile midagi halba teinud, sest üleliigne vesi nõrgub ju kiiresti ära ja puuokste varjus olevaid taimi vihm ära peksnud ei ole. Jahedalembelised coelogyned olen jätnud õue veel septembris, julgemad soovitavad neid väljas hoida kuni esimeste külmadeni. Osa liike eelistavad siiski soojemat keskkonda ja nemad olen taas tuppa toonud kui ööd jälle väga jahedaks muutuvad.

Jaheda- ja niiskuslembesed epidendrumid, näiteks väike Epidendrum centropetalum (alias Oerstedella centradenia) armastab meie suvel vägagi õue-elu. Temale leian koha, kus ei oleks otsest päikest. Samas suvitavad masdevalliad ja draculad: valdavalt sootaimedena meeldib neile niiskus ja jahedus, kuid paljud liigid ei talu otsest päikest.

Ontsiidiumid ja Cambria-sordirühma taimed armastavad õues suvitamist väga. Neile sobib niiskem õhk, vihmavesi ja temperatuuri kõikumine. Päris jahedad ööd ei ole ka neile head, aga kesksuvel võiksid nad küll ööpäevaringselt kusagil hajutatud valgusega kohas väljas olla.

Katleiad naudivad samuti õues suvitamist, kuid nende puhul peab arvestama, et aktiivsel kasvuperioodil ei tohiks temperatuurid väga madalale langeda. Kirjanduse andmetel suvel mitte alla +15oC. Olen oma katleiasid edukalt suvel väljas puuoksa külge riputatuna pidanud ja kindlasti on olnud öid, mil temperatuur on mõnevõrra madalam. Ma siiski ei julge viia oma katisid välja enne kui ööd juba endalegi meeldivalt soojad on. Katleiad tahaksid saada üsna valget kasvukohta, kuid otsene päike ei sobi neilegi. Seepärast olen kasutanud just hõredamat põõsast, mille okste külge saab katleiapotte rippuma panna. Katleiade juured, mis tahaksid peale kastmist kuivada, on õues suvitamisega päris kenasti hakkama saanud. Osa kasvatajaid paneb katleiad suvel kasvuhoonesse, sest seal ei lange öised temperatuurid nii madalale kui päris õues, valgust on palju ning see on hajutatud. Kui kasvuhoones on automaatne luukide avamise süsteem, siis võiksid katleiad suvel kasvuhoones päris õnnelikud olla. Nö. käsitsijuhtimisel kasvuhoones võivad temperatuurid siiski väga kõrgeks minna ja seda katleiad kindlasti ei armasta.

Üldised soovitused taimede õues suvitamiseks:

  • Paljudele liikidele ja sortidele ei sobi liiga külmad ööd. Selliseid taimi ei maksa õue viia enne kui öised temperatuurid on üle +15oC. Erandiks on siin jahedalembelised taimed: coelogyned ja tsümbiidiumid.
  • Kindlasti tuleb hoolikalt vältida päikesepõletuse tekkimist ning jälgida, et kuumal ajal temperatuurid väga kõrgele ei tõuseks.
  • Õues tasub taimedele valida koht, mis ei oleks päris maapinnal. Maapinnale asetatud lillepott on väga kerge saak igasugustele putukatele ja vihmaussidele, kes võiva taime juured ning lehed väga kiiresti hävitada.
  • Kui taim suvitab õues nii, et vihm talle peale sajab, siis tasuks kindlasti ära võtta ümbrispott. Muidu on peale igat vihma pott vett täis ja kui keegi seda tühjaks ei vala, on varsti käes juuremädanik. Tegelikult oleks ideaalne koht, kuhu vihm otseselt peale ei saja või vähemalt saaks liigne vesi kergesti ära voolata.
  • Korrusmaja lahtine rõdu sobib orhideede suvitamiseks ideaalselt kui sinna ei paista just otsene keskpäevane päike. Otsese päikese käes saavad toataimed küll kiiresti hukka, sest lisaks kõrvetavale päikesele kipub sellisel rõdul päevane õhutemperatuur väga kõrgele tõusma. Kui terav päike rõdule ei paista või saab seda valgust hajutada, on lahtine rõdu orhideede suvitamiseks väga hea: kahjureid on vähe või pole neid üldse, õhku ja valgust on palju ning  ööpäevane temperatuurikõikumine on ikkagi olemas.

Õues suvitamise eelised:

  • Niiske õhk ja hea õhu liikumine
  • Ööpäevaringne temperatuurikõikumine
  • Palju valgust
  • Õues suvitamise miinused:
  • Osad liigid ei armasta suurt temperatuurikõikumist ning jahedust
  • Liigniiskuse oht
  • Päikesepõletuse oht
  • Kahjurite ligipääs taimedele

orhideedõues2

Loo kirjutas orhideehuviline Janne Orro

 

Lisa oma kommentaar

Lisa kommentaar

Eritellimus