Põgus sissevaade torukäppade maailma

Torukäppade perekond on tegelikult päris suur ja lisaks harjakale torukäpale leidub palju teisigi efektseid õitsejaid, keda saaks ka kodustes tingimustes edukalt kasvatada.

Coelogyne-de perekonna, ehk torukäppade levinuim ja armastatuim esindaja on muidugi Coelogyne cristata, eestikeelse nimega harjakas torukäpp: imeilusate suurte valgete õitega taim. Tihti kutsutakse teda ka lumekuningannaks: ta õitseb talve teisel poolel või varakevadel kui meie kliimavöötmes on lumi veel maas ning ilm päris jahe. Lille valge õievaht meenutab värskelt sadanud kohevat lund ning taime jahedalembus viitab samuti pisut lumele.

Lumekuningannal on valge torujas õis

Lumekuningannal on valge torujas õis

Coelogyne cristata looduslik kasvukeskkond on Kirde-India, Tiibeti, Nepaali ja ositi ka Hiina mägedes kuni 2500 meetri kõrgusel maapinnal või puutüvedel. Ilmastik on vahelduv, kindlasti niiske ja selgelt väljendunud aastaaegade ning märgatavate ööpäevaste temperatuurikõikumistega. Mägedes on ööd jahedad ning on kirjeldatud õitsvaid taimi lausa kevadiste lumelaikude vahel. Meie kliimas sobib lumekuninganna kodus aknalaual kasvatamiseks päris hästi, sest paljudes kodudes on lihtne tagada taimele sobilikke tingimusi.

Lumekuninganna on nö. bulbiline taim. Tema tuberiidid (botaaniliselt korrektne nimetus levinud termini pseudobulb kohta) on ümarad või piklikud ja kasvavad tihedalt üksteise kõrval. Tuberiidid on vee ja toitainete säilitusorganid ning nende välimuse järgi saab hinnata, kuidas on taime substraadis olnud niiskustase. Väga paljud torukäpad eelistavad niisket keskkonda, lumekuninganna elab raskusteta üle ka pisut kuivema perioodi: sel ajal kasutab taim oma pseudobulbidesse kogutud vett ning toitaineid. Tulemuseks on muidugi kortsunud tuberiidid, kuid piisava kastmise korral imevad nad end uuesti vett täis.

 Ühtlaselt kastetud taime tuberiidid on pringid

Ühtlaselt kastetud taime tuberiidid on pringid

Coelogyne cristata substraadiks sobib tavaline männikoorene orhideesubstraat. Teda saab kasvatada pottides, kuid talle sobib väga hästi ka korv. Taim sooviks kasvuperioodil kindlasti suhteliselt kõrget õhuniiskust ja üsna tihedat kastmist. Kastmissagedus sõltub substraadi omadustest ning keskkonna temperatuurist: jahedas tuleb kasta harvem, sest päris madalate temperatuuride juures kuivab substraat väga aeglaselt ning juurte mädanemise oht on päris reaalne.

Lumekuninganna kohta infot otsides leiame sageli märkuse, et tegu on jaheda- või külmalembelise taimega. Coelogyne cristata puhul tähendab see, et ühtlaselt soojas keskkonnas kasvades ei pruugi taim tingimata hävida, ta lihtsalt ei õitse. Meie kliimas tasuks lumekuninganna viia õue suvitama: siis on tagatud märkimisväärne ööpäevane temperatuurikõikumine, kõrgem õhuniiskus ja hea õhu liikumine. Kindlasti tuleb vältida päris otsest päikest, sest ta saab kergesti päikesepõletuse ning kuivab kergesti läbi, tulemuseks võib olla taime hukkumine. Hea on taim riputada mõne puuoksa külge, sest siis ei ole karta teravat päikesevalgust. Suvitava taime kastmise eest hoolitseb vihmasel suvel loodus ise, kuivaperioodil tuleb teda päris hoolikalt kasta. Eriti kiiresti kuivavad korvides kasvavad taimed. Kasvuperioodil tasuks taime kindlasti ka orhideeväetisega väetada.

Paljud torukäpad armastavad kasvada korvis

Paljud torukäpad armastavad kasvada korvis

Taim tasuks tuua siseruumidesse hiljemalt siis kui öised temperatuurid hakkavad alla +50C langema. Hea on teda hoida kütmata ruumis, kus on palju valgust. Kui kütmata ruumi pakkuda ei ole, siis võiks sobida ka jahedam aknalaud, madalast temperatuurist olulisem on tähelepanelik kastmine ja ööpäevane temperatuurikõikumine. Kindlasti tuleb jälgida, et jahedas hoitud taimede juured poleks pidevalt väga märjad, siis kipuvad nad mädanema minema. Kirjanduses leidub ka soovitusi hoida taim jaheduse perioodil sama hästi kui kastmata, et soodustada õiepungade teket. Nii toimides tõmbuvad tuberiidid üsnagi krimpsu ning hiljem taas kastmisega alustades läheb omajagu aega taastumiseks.  Soojemas ruumis on oluline just kõrgem õhuniiskus ja läbi kuivamise vältimine.

Kui kõik on läinud õnnelikult, ilmuvad juba suve lõpus tuberiidide kõrvale uued kasvud. Esialgu pole nendest väikestest „piikidest“ võimalik aru saada, kas need on uute võrsed või õievarred, tegu võib olla mõlematega. Mõni neist on loodetavasti ikka õievars, millele ilmuvad mitmed õiepungad. Õied avanevad talvel või varakevadel, ilmestades meie kõige pimedamat aega imelise valge õievahuga. Osad lumekuninganna variandid lõhnavad õrnalt parfüümi lõhnaga, mõned aga ei lõhna üldse. Õitsemine kestab kolm-neli nädalat, siis on selleks hooajaks kõik. Lumekuninganna vanadelt õievartelt uusi õisi enam oodata ei ole, kuid mitmed teised torukäpa liigid on järjestikku, nn. revolverõitsejad.

Coelogyne speciosa on järjestikku õitsev taim

Coelogyne speciosa on järjestikku õitsev taim

Torukäppade perekond on tegelikult päris suur ja lisaks harjakale torukäpale leidub palju teisigi efektseid õitsejaid, keda saaks ka kodustes tingimustes edukalt kasvatada. Lumekuningannaga sarnaste kasvunõuetega on Coelogyne barbata, C. flaccida, C. mooreana, C. celebensis. C. fimbriata ja paljud teised. Nende taimede jahedalembelisus on siiski tinglik, neist mitmete puhul on piisav niiskustase märksa olulisem kui jahedus. Päris ühtlases troopilises soojuses nad siiski kasvada ei taha.

Coelogyne-de hulgas on aga ka soojalembelisi liike terve hulk. Nn. speciosa-rühma taimed, nagu rühmale nime andnud C. speciaosa, aga ka C. tommii, C. fragrans, C. usitania on pigem mõõdukaid-sooje tingimusi eelistavad taimed, kes vajavad suhteliselt kõrget õhuniiskust. Sarnased kasvunõuded on veel C. tomentosa ja C. fuscescens.

Torukäppade hulgas leidub mitu tuntud hübriidi, kelle kasvunõuded on sarnased vanemate omadega. C. intermedia on looduseski esinev hübriid, kelle üheks vanemaks on C. cristata ning teise vanema osas käivad endiselt vaidlused, temaga väga sarnane on registreeritud hübriid Coelogyne „Unchained Melody“. Ükskõik, kumba nime taim kannab, igal juhul on tegu väga kenade meeldivalt lõhnavate valgete õitega taimega, kelle kasvunõuded on sarnased C. cristata omadega. Soojalembeline ja kõrget õhuniiskust vajav on väga tuntud hübriid Coelogyne „Memoria Wilhelm Micholitz“, kelle ainus puudus on suhteliselt suur kasv, samasuguste kasvunõuetega on terve hulk hübriide Kirribilli-sordirühmast.

Coelogyne speciosa suur ja C. fimbriata pisike õis

Coelogyne speciosa suur ja C. fimbriata pisike õis

Kokkuvõtteks julgustan orhideehuvilisi kindlasti torukäppadega oma kodus katsetama. Mitmed nn. soojalembelised liigid on tegelikult üsna hästikohanevad ja saavad hakkama pisut jahedamates kui troopilistes tingimustes, enda kogemusest toon näiteks C. speciosa, kes on minu kodus korduvalt õitsenud ja tundub päris hästi hakkama saavat. Lumekuninganna on aga peaaegu kohustuslik!

Coelogyne cristata

Lisalugemist:

Orhideehuviline Janne Orro

 

Lisa oma kommentaar

Lisa kommentaar

Eritellimus