Päikselise California veinimeistrid kannavad edasi esivanemate traditsioone

Meid jätkuvalt saatvasse sombusesse talve sobib imehästi üks väikene meenutus suvisest veinireisist Californiasse.

Augusti lõpus käisid meie Jardini pere esindajad Janika ja Ilmar koos Veinimaailmaga Californias veinireisil. Veinireis sai alguse 16. augustil, kestis kokku 10 päeva ning reisiseltskond koosnes seitsmest inimesest. Reisi eesmärgiks oli tutvuda California ranniku kaunite veinipiirkondadega. Sihtkohaks valiti California, kuna oli soov avastada Ameerika kultuuri ja tutvuda sealsete veinimajadega, Itaalia ja Lõuna-Euroopa veinimaju on juba ka külastatud. California veinidega on meil ka enamasti vähene kogemus, sest tollikvootide tõttu on import Eestisse ja mujale Euroopasse piiratud. California veinimaailmast üldpildi saamiseks tuli läbi rännata San Franciscot ümbritsevad rannikupiirkonnad ja kaugemad, mäeorgudesse peidetud, viinamarjakasvatusega tegelevad paigad. Reisi jooksul külastati väiksemaid ja suuremaid veinitootjaid Sonoma, Napa ja Monterey maakonnas ning vaadati üle huvitavad vaatamisväärsused.

Meenutame nüüd koos Janikaga külastatud veinimaju ning põnevamaid vaatamisväärsusi.

DSC07487

DSC07517

 Euroopa vs Ameerika veinimajad

Reisi peamiseks eesmärgiks oli tutvuda Ameerikas kasvatavate viinamarjasortidega ja seal asuvate veinimajadega. Euroopa ja Ameerika suureks erinevuseks on happelisus ja magusus. Kuigi Californias ja Euroopas kasvatatavad sordid on suhteliselt sarnased, on meil probleem magususega ja neil happelisusega. Reisil saadi ka tunda, kuidas mõjutavad veini maitset erinevad kasvukohad, sordid ja tammenüansid. Veinimaju oli suuremaid ja väiksemaid, mäeorgudes asuvaid ja mereäärseid istandusi. Igal orul ja künkal on omad nüansid, mis teevad iga veinimaja eriliseks. Kui mere ääres kasvatati peamiselt valgeid viinamarjasorte, siis mäeorgudes, kus on soojem, kasvatati pigem punast marja. Enamustes veinimajades toodetud vein müüakse kohapeal või e-poe vahendusel, poodidesse enamasti need veinid ei jõuagi. Lisaks on igal veinimajal enamasti omad veiniklubid, mille liikmed saavad samuti sealt veini osta. Seega toodab suur osa California veinitootjatest kvaliteetveine ainult oma kaubandusvõrku. Ühe omapärana võiks veel esile tuua suveniirid – igal veinitootjal on oma kaubamärgiga palju erinevaid meeneid ja vidinaid, mida kõik külalised saavad kaasa osta.

sbragia2

Sbragia veinimaja

Esimese kahe päevaga 6 istandust

Sbragia Family Vineyards
Esimesena külastatud pereettevõte, kelle veiniistandus laiub 20 hektarilisel alal Dry Creek Valley piirkonnas. Lisaks oma istandusele, mida on see perekond kasvatanud juba üle 100 aasta, ostavad nad viinamarju juurde ka oma lemmikutest veiniistandustest Sonoma ja Napa Valley piirkondadest.  Perekonnapea ja veinimeister Ed omab üle 30 aasta kogemust veinide tootmises ning aastal 2006 otsustas ta luua oma veinitehase. Tegemist on nende mõistes võrdlemisi väikese veinitootmisega, kõigest 12 000 kasti veini aastas. Enim jäi sellest kohast meelde tohutu suur veinimaja ja ilus degusteerimiskoht.

Navarro Vineyards
Tegemist on samuti pere ja suguvõsaga, kes on veiniistandust pidanud alates 1974. aastast. Anderson Vally piirkonnas asuvas istanduses toodetakse nii veini kui alkoholivaba viinamarjamahla. Peamiselt müüakse kogu toodang otse tarbijale. Taaskord oli tegemist väga kauni kohaga, eriti meeldis Janikale, et veini kõrvale pakuti ka kohalikku kitsejuustu. Lisaks olid nad pälvinud 2015 aasta parima veinimaja tiitli.

Roederer Estate Inc.
Esimese päeva viimane veinimaja, mis kuulub samuti ühele perefirmale, kelle kvaliteetveini tootmine on kestnud juba ligikaudu 200 aastat. Istandus kuulub neile täielikult, tänu millele on tagatud kindel kvaliteet. Lisaks lisavad nad igale aastakäigule spetsiaalset tammevaatides seisnud kvaliteetveini. Nende peamine toodang on valge ja roosa vahuvein. Veinivalmistamise meisterlikkust on käidud ka Prantsusmaal omandamas. Maailmas on Roedereri nimi üsna tuntud.

sbagia maitsmismaja

Sbragia degusteerimismaja

navarro

Navarro istandus

roederer

Roederer’i veinimaja

Hafner Vineyard
Veinimajas võttis meie reisiseltskonda vastu pere, kes on 49 aastat koos töötanud oma veiniistanduse nimel. Tervitama tuli 3 põlvkonda – vanaema, poeg ja tema naine ning nende tütar. Neile kuuluvast sajast hektarist maast on ligikaudu 40 veiniistanduse all. Nende väitel väike istandus toodab aastas umbes 70 000 kasti. Nendel maadel on viinamarju kasvatatud alates 1880ndatest ning seda tehakse tänini. Peamiselt kasvatatakse viinamarjasortidest Cabernet Sauvignon, Chardonnay, Malbec ja Petit Verdot. Veinidegusteerimise tegi põnevaks hiiglaslik kelder mäe sees, mis nägi välja kui maaalune tunnel.

Chateau Montelena Winery
Nende kõige tuntum viinamari Montelena Estate Cabernet Sauvignon kasvab ühes maailma kõige unikaalsemal maa-alal, mille pinnas on mitmekesine ning mille variatsioonid mõjutavad otseselt veini maitseid. Tulemuseks on rikkalik ja täidlane Cabernet Sauvignon, mida täiendab unikaalne ja maalähedase ning marjamaitseline Montelena Estate. Väga märkimisväärne on ka nende suur veinimaja, mis on ehitatud gooti stiilis. Ühtlasi seovad seda paika ka pikad traditsioonid, kuna selle koha kaudu said Ameerika veinid Euroopas tuntuks. 1972. aastal toimus Euroopas veinivõistlus, mille nad võitsid paar aastat järjest.

Charbay Distillery & Winery
Perefirma, kes alustas Californias 1983. aastal brändi tootmisega ning on seda jätkanud senini. Ühtlasi olid nad ka ühed esimesed, kes alustasid moodsa tehnoloogiaga alkoholi tootmist. Lisaks toodavad nad peamiselt kangestatud veine, portveine ja aperatiive. Ise nad viinamarju ei kasvata, kõik ostetakse sisse.

hafner2

Hafner’i veinikelder

DSC07526

Montelena gooti stiilis veinimaja

 

charbay destillatsiooni aparaat

Charbay destillatsiooniseade

 Veinimajast veinimajja

Kolmandat päeva siiski alustati esmalt Ameerika Kulinaaria Instituudi külastamisega. Üks Napa maakonna ajalooliseimaid valduseid, kus asub maailma üks ainulaadseim kulinaaria instituut. Sealses muuseumis leidus kollektsioon veinipudeliavajatest, vanadest söögiriistadest kuni bareljeefideni ameerika veini ajaloost. Lisaks asus seal ka raamatukogu ning suveniiripood igasuguste erinevate köögitarvikutega. Kulinaaria instituudis oli võimalik lisaks ka einestada või võtta toidu ja veinikursusi – õppida oma ala parimatelt. Isegi cappuccino sealses kohvikus oli imehea!

phot1o

Ilmar Ameerika Kulinaaria Instituudi sildi juures

Opus One

Opus One veinimaja

Opus One
Seejärel ootas taas järjekordne veinimaja – Opus One.  Ligi 70 hektarilisel maa-alal rakendatakse võimalusel traditsioonilisi töövõtteid ja ka moodsaid tehnikaid, kui need tagavad parima tulemuse. Näiteks on istutatud istikud kuus korda tihedamani, kui tüüpiliselt Californias. Tihedam istandus tagab väiksemad viinamarjad, mis omakorda on parema viinamarja naha ja -mahla suhtega ning intensiivsema maitse ja aroomiga. Peamiseks üllatuseks olidki erinevad sensorid, mis mõõtsid niiskust mullas ja lehtedes, päikesepaiste intensiivusust. Suursugune veinimaja on loodud kahe omaniku poolt ning nad toodavad selle kaubamärgi alt ainult ühte veini – Opus One.

Inglenook
Algselt lõi istanduse aastal 1879 soomlasest merekapten Gustave Niebaum. Veiniistanduse praegused omanikud on Francis ja Eleanor Coppola – Francist teavad paljud kui maailmakuulsat filmirežissööri ja -autorit (The Godfather, Apocalypse Now), kuid 1975. aastal ostis ta koos naisega osa ajaloolisest Inglenook valdusest, sealhulgas üle 560 hektari maa. 1978 toodeti esimene vein Rubicon.  1995. aastal ostsid nad ülejäänud osa algupärasest kinnistust ning sealhulgas ka Inglenooki veinimõisa ja 36 hektarit veiniistandust. Tänu sellel oli võimalik taastada algne Inglenooki veinimõis kogu oma valdustega, mis nüüdseks on üks kaunimaid külastuskohti Napa Valley piirkonnas. 2002. aastal tunnistati kõik 80 hektarit „orgaaniliseks“. Samasse suguvõssa ning veinistanduse omanikeringi kuulub muide ka kuulus näitleja Nicolas Cage.

 Berghold Vineyards
Neljandasse päeva oli planeeritud veel kaks veiniistanduse külastust. Esimese veinimaja taga tegutseb Berghold’i perekond, kes on veiniistandust pidanud alates 1986.aastast. Täna koosnevad veinimaja valdused kolmest külgnevast veiniistandusest, kokku 34 hektarit. Varasemalt ainult kasvatati viinamarju ja müüdi neid edasi paljudele veinitootjatele, kuid aastal 1999 alustati veinitootmist Berghold nime all. Täna ollakse spetsialiseerunud Syrah, Cabernet Sauvignon, Viognier, Merlot ja Zinfandel ning Cabernet-Syrah segu tootmisele. Omanik, kes oli ligi 90-aastane väga aktiivne vanahärra, tegeles algselt antiigi-äriga, mistõttu ka kogu veinimaja oli täis erinevaid antiikseid esemeid. Lisaks olid veinidel väga omapärased sildid ja nimed, näiteks – Capitalist!

opusone

Opus One’i suursugune veinimaja

inglenook

Inglenook’i kuulsaim vein Rubicon

DSC07641

Berghold’i veinimaja

 

Ficklin Vineyards
Ficklin Vineyards on Ameerika vanim portveinide valmistaja, ettevõte on loodud aastal 1946. Praeguste omanike esivanemad ostsid 1918. aastal need valdused ning siis kasvatati seal puuvilju ja rosina viinamarju. Alles pärast Teist Maailmasõda alustati veinide tootmist. Hetkel on toodangus nii punased kui valged veinid, sh Touriga, Tinta Cào, Tempranillo, Vinha Velha, Verdelho ja  Branco Doce. Istanduses korjatakse kõik marjad käsitsi ning kasutatakse pressi, mis on neil olnud alates 1948. Vanimad portveinid on neil seisnud juba 60 aastat. Lisaks toodavad nad erinevaid maitsega portveine, näiteks anti proovida šokolaadimaitselist portveini.

DSC07659

Degusteerimine Ficklin’i veinimajas

roosid

Roosid istutatakse veiniistanduse serva selleks, et anda märku võimalikest haigustest või kahjuritest

photo8

Leidus ka lademetes ilusaid lauaviinamarju (söögiviinamari)

Viva Las Vegases

Viies päev veedeti Las Vegases, ees ootas imekaunis õhtu (ööbimiskoht The Westin Las Vegas Hotel, Casino & Spa). Külastust jäävad meenutama sise- ja välibasseinid, spa ja uhked restoranid, purskkaevud Bellagio ees. Bellagio on Ameerika kuulsaim hotell, mis ongi nagu filmis! Kõige eredamad mälestused toob esile aga elu kalleim õhtusöök restoranis Le Cirque. Restoran Le Cirque asus Bellagio hotellis, kus õhtusööki saatis imeline purskkaevude vaatemäng. Restoran Le Cirque oli peen, aga mitte nii peen, et paneks end halvasti tundma. Valida oli superlux menüü – 7 käiguline, kolmekäiguline menüü või lihtsalt üks roog. Janika ja Ilmar valisid kolmekäigulise ja kahe peale maksis õhtusöök 450 dollarit. Toit oli väga hea ning kõhu sai täis, iga roa kõrvale pakuti ka klaasike sobivat veini. Toit ja vaade olid väärt seda hinda.

lasvegas

Suursugune Ameerika

Kuues päev möödus Hoover Dam’i ja Grand Canyoni külastades. Hoover Damil on umbes miljon külastajat aastas. See asub Black Canyonis, minuteid eemal Las Vegasest. Aastal 1930 alustati tammi ehitusega, hetkel on see maailma suurim ja ehitati valmis vähem kui 5 aastaga. Grand Canyoni vaatesild on klaasist sild, kus saab imetleda vaadet Grand Canyonile. Sild on rohkem kui 1200 meetri kõrgusel. Hualapai Lodge on indiaanlaste reservaat ning ka Grand Canyon kuulub nende hõimule. Hotellis olid ka teenindajad sellised tõmmud ja pikkade juustega. Hotelli seinu kaunistasid peaehted ja maskid. Suveniiripoest sai kaasa osta kivikestega indiaani ehteid, tekke ja maske.

Suund los Angeles’sse

Kiirtee Los Angeles’i kulges mööda mereäärt ning pakkus imelisi vaateid. Lake Hollywoodi pargist pidi olema näha kuulus Hollywoodi silt. Meie reisiseltskond tiirutas autoga 2 tundi, kuid mida ei nähtud, oli see silt! Selle asemel nähti bulvarde, kus olid kuulsad Ameerika filmistuudiod.

Adelaida
Vahepeal sattus plaaniväliselt teele ka kaks veinimaja. Adelaida veinikelder kuulub perekonnale, kes omab seitset erinevat istandust, kokku 67 hektarit mägisel maastikul Paso Robles’ Adelaida District piirkonnas, ainult 22 kilomeetri kaugusel ookeanist. Ookeani lähedus tõi välja erinevuse Napa Vally istandustega, marjad maitsesid hoopis teisiti. Istandus on järsk ja kõrgel merepinnast. Toodetakse seal Rhônes, pinot noir, zinfandel ning cabernet sauvignon veine.

Schied
Järgmisena külastati tipptasemel veinitootjat, kes on 43 aastat tegutsenud ning omab 10 istandust 112 kilomeetri raadiuses Salinas Valley piirkonnas. Lisaks suurele veinitehasele on neil ka väiksem Reserve veinitehas, kus toodetakse käsitöö-veine. Neil on ligikaudu 1700 hektaril istandusi ning  nad müüvad suurema osa oma toodangust teistele veinitehastele spetsiaalseid valmistatud veine. Palju istandusi laialdasel maa-alal võimaldab luua palju erinevaid variatsioone. Eksperdid teadsid rääkida, et kahjuks olid nad ka ainukesed kõikidest külastatud veinimajast, kes kasutavad sulfiteid.

adelaida12

Viinamarjasordid Syrah ja Pino Noir Adelaida veinimajas

schield

Degusteerimine Schild’i veinimajas

Ja algas tagasitee..

Päev lõpetati kalaturu ja mereanni restorani Beach House Fish külastusega. Mereanni valik oli kalaturul suur ja täis värsket kala. Ka restoranis saime valida erinevate mereandide vahel, näiteks homaar, mahimahi, delfiinikala ja tuunikala.

Kogu reis ja veinimajade külastus õpetas päris palju California veinide kohta. Loodame, et see lugu inspireerib kõiki lähemalt veinikultuuriga tutvuma või miks mitte ka ise viinamarja kasvatamise ja veini tootmisega tegelema.

Lisa oma kommentaar

Lisa kommentaar