Biojäätmete liigiti kogumine on muutunud paljudes majapidamistes loomulikuks elu osaks, kuid pelgalt banaanikoorte eraldi ämbrisse viskamine on alles teekonna algus. Järjest enam inimesi avastab, et oma aias või isegi korteris kompostimine on kõige keskkonnasõbralikum ja kasulikum viis jäätmete ringlusse suunamiseks. Ometi seisavad paljud algajad silmitsi küsimustega: milline lahendus on minu perele sobivaim, miks kompostihunnik haiseb või miks lagunemisprotsess talvel seiskub? Õige kompostri valimine ja bioloogiliste protsesside mõistmine on võti, mis muudab tüütu kohustuse põnevaks ja tulusaks tegevuseks, kinkides teile lõpuks toitainerikka mulla, mida poest osta ei saa.
Erinevad kompostimise viisid ja nende sobivus
Enne poodi tormamist on kriitiliselt oluline hinnata oma vajadusi ja elutingimusi. Kompostimine ei ole “üks suurus sobib kõigile” lahendus. Sõltuvalt sellest, kas elate suures talumajas, ridaelamus või korteris, on valikud vägagi erinevad.
1. Kiirkompostrid ehk termokompostrid
See on tänapäeval eramajade omanike seas kõige populaarsem valik. Termokomposter on soojustatud seintega kinnine anum, mis on disainitud hoidma lagunemisprotsessi käigus tekkivat soojust. See võimaldab kompostida aastaringselt, isegi Eesti külmade talvede ajal, tingimusel, et jäätmeid lisatakse regulaarselt.
- Eelised: Kiire protsess (muld võib valmida paari kuuga), kahjurite (näriliste) ligipääs on piiratud, sobib suurepäraselt toidujäätmetele.
- Kellele sobib: Eramajad ja ridaelamud, kus tekib aastaringselt toidujäätmeid.
2. Lahtised aunakompostrid ja puitkastid
Klassikaline lahendus, mida on kasutatud sajandeid. Need sobivad eelkõige aiajäätmete (lehed, niidetud muru, oksad) kompostimiseks. Toidujäätmete lisamine lahtisesse auna on riskantne, kuna see meelitab ligi linde, rotte ja kährikuid.
- Eelised: Odav rajada, mahutab suures koguses aiajäätmeid.
- Puudused: Protsess on aeglane (külmkompostimine), ei sobi hästi köögijäätmetele, talvel külmub läbi.
3. Vermikomposter (ussi-komposter)
See on ideaalne lahendus korterisse. Protsessis kasutatakse spetsiaalseid vihmausse (tavaliselt punased sõnnikuussid), kes söövad orgaanilist ainet ja toodavad sellest väga toitainerikast huumust ja väetisvedelikku.
- Eelised: Lõhnavaba (kui õigesti hooldada), kompaktne, saab hoida siseruumides.
- Kellele sobib: Korterielanikud või need, kes soovivad eriti kvaliteetset väetist toataimedele.
4. Bokashi süsteem
Bokashi on Jaapanist pärit meetod, mis põhineb fermenteerimisel ehk hapendamisel, mitte lagunemisel. See vajab õhukindlat anumat ja spetsiaalset bakterisegu (kliisid). Erinevalt teistest meetoditest saab siia panna ka liha- ja piimatooteid.
Mida jälgida kompostri ostmisel?
Kui olete otsustanud termokompostri kasuks, mis on Eesti kliimas toidujäätmete jaoks kõige kindlam valik, tasub tähelepanu pöörata tehnilistele detailidele. Odav hind tähendab sageli õhukest plastikut ja olematut soojustust.
Soojustuse paksus ja materjal:
Hea termokompostri seinad peaksid sisaldama korralikku isolatsioonimaterjali. Mida paksem on soojustus, seda kõrgem püsib temperatuur anumas. Kõrgem temperatuur (50–60 kraadi) on vajalik patogeenide ja umbrohuseemnete hävitamiseks ning protsessi kiirendamiseks.
Ventilatsioon:
Aeroobsed bakterid, mis teevad põhilise töö, vajavad eluks hapnikku. Vaadake, kas kompostril on reguleeritavad õhutusavad. Liiga kinnine süsteem paneb jäätmed roiskuma, liiga lahtine jahutab hunniku maha.
Maht:
4-liikmelise pere jaoks on optimaalne suurus 300–400 liitrit. Liiga väikses kompostris (nt 150L) on keeruline saavutada vajalikku biomassi, et temperatuur üles läheks. Liiga suur komposter võib jääda pooltühjaks ja jahtuda.
Näriliste tõke:
Kui komposter on põhjata (kontakt maapinnaga on oluline mikroorganismide ja usside liikumiseks), peab selle all olema tihe metallvõrk või spetsiaalne rest, mis takistab hiirte ja rottide sissepääsu.
Kompostimise bioloogia ehk roheline ja pruun materjal
Kõige sagedasem viga, mida tehakse, on tasakaalu puudumine. Kompostimine on keemia ja bioloogia koostöö. Edukaks protsessiks on vaja õiges vahekorras süsinikku (“pruun” materjal) ja lämmastikku (“roheline” materjal).
- Roheline (lämmastikurikas): Köögiviljakoored, puuviljajäägid, kohvipaks, teepuru, värskelt niidetud muru, rohelised taimelehed. Need materjalid on niisked ja lagunevad kiiresti.
- Pruun (süsinikurikas): Kuivad puulehed, oksahake, saepuru, põhk, papp, munakarbid, majapidamispaber. Need materjalid on kuivad ja annavad kompostile struktuuri.
Kuldreegel on: Iga ämbritäie köögijäätmete (roheline) kohta tuleks lisada umbes pool kuni üks ämbritäis sidusainet (pruun). Sidusaine ehk kuivatusmaterjal imab liigse niiskuse ja hoiab massi kohevana, tagades hapniku juurdepääsu. Ilma sidusaineta muutub biojäätmete hunnik limaseks, haisvaks massiks, kus domineerivad anaeroobsed bakterid.
Levinud vead ja kuidas neid vältida
Isegi parima kompostri puhul võib tekkida probleeme. Siin on ekspertide poolt välja toodud peamised murekohad ja nende lahendused.
1. Kompost haiseb mädamuna või ammoniaagi järele
See on selge märk hapnikupuudusest või liigsest niiskusest. Tõenäoliselt olete lisanud liiga palju toidujäätmeid ilma vahekihita.
Lahendus: Segage hunnikut põhjalikult (kasutades spetsiaalset segamiskeppi või harki) ja lisage rohkelt kuiva materjali (puulehti, saepuru, haket). See taastab õhu liikumise.
2. Protsess ei käivitu, hunnik on külm
Põhjuseid võib olla mitu: liiga kuiv materjal, liiga vähe lämmastikku (toidujäätmeid) või liiga külm välisõhk.
Lahendus: Kui materjal on kuiv (nagu tubakas), kastke seda leige veega. Kui see on liiga “pruun”, lisage lämmastikurikast materjali (nt nõgesevett või virtsa) või spetsiaalset kompostimise äratajat.
3. Kärbsed ja äädikalutikad
Suvel võivad lahtised toidujäätmed meelitada ligi putukapilvi. See on ebameeldiv ja võib levitada haigusi.
Lahendus: Katke värsked toidujäätmed alati kihi sidusaine või mulla/valmis kompostiga. Ärge jätke puuviljakoori pinnale vedelema.
Talvine kompostimine Eesti kliimas
Paljud inimesed arvavad ekslikult, et talvel kompostimine ei toimi. Tegelikult toimib küll, kuid aeglasemalt. Mikroorganismid on aktiivsed seni, kuni neil on soojust. Termokompostris võib temperatuur püsida plussis ka krõbeda pakasega, kui bakteritel on piisavalt “toitu”.
Talviseks õnnestumiseks on oluline kompostrit regulaarselt täita. Uus portsjon toitu annab bakteritele energiat soojuse tootmiseks. Kui komposter siiski läbi külmub, ärge muretsege. Kevadel, ilmade soojenedes, sulab mass üles ja protsess jätkub sealt, kus pooleli jäi. Külmunud kompostrisse võib jäätmeid edasi lisada, kuniks ruumi jagub. Talvel on eriti oluline jälgida, et lisatav sidusaine oleks kuiv, et vältida liigset jäätumist.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas tsitruselisi ja sibulat tohib kompostida?
Jah, tohib. Levinud müüt ütleb, et need muudavad keskkonna liiga happeliseks ja tapavad ussid/bakterid. Koduses majapidamises tekkivad kogused on tavaliselt nii väikesed, et segunedes muu materjaliga ei kujuta need ohtu. Siiski, ussikompostris tasub suurte kogustega olla ettevaatlikum. Termokompostris lagunevad need probleemideta.
Kui kaua võtab aega mulla valmimine?
See sõltub temperatuurist, niiskusest ja segamisest. Kuumkompostimisel (termokompostris), kus temperatuur tõuseb üle 50 kraadi, võib toorkompost valmida 2–4 kuuga. Järelvalmimine mullaks võtab veel mõned kuud. Külmkompostimisel (lahtine aun) võib protsess aega võtta 1–2 aastat.
Kas lemmikloomade väljaheiteid võib kompostida?
Koerte ja kasside väljaheiteid ei soovitata tavalisse toidukomposti panna, kuna need võivad sisaldada parasiite ja patogeene, mis madalal temperatuuril ei hävine. Neid võib kompostida eraldi, spetsiaalses augus või süsteemis, mille mulda kasutatakse vaid iluaias, mitte köögiviljade kasvatamiseks.
Miks on valmis kompostmuld nii väärtuslik?
Kompostmuld on “must kuld”. See parandab mulla struktuuri (savi muutub kobedamaks, liivmuld peab paremini vett), rikastab mulda toitainetega ja toob aeda kasulikke mikroorganisme, mis aitavad taimedel haigustega võidelda ja toitaineid omastada.
Valminud komposti kasutamine aias
Kui komposter on oma töö teinud, on tulemuseks tume, sõmer ja meeldiva metsalõhnaga huumus. Oluline on teha vahet toorkompostil ja küpsel kompostil. Toorkompost (mis võib sisaldada veel äratuntavaid tükke) on väga toitainerikas ja kange – seda sobib kasutada sügisel peenra kaevamisel mulla sisse viimiseks või multšina puude ja põõsaste ümber.
Täielikult valminud komposti võib kasutada peaaegu kõikjal. Siiski ei tasu taimi istutada puhtasse komposti, kuna see võib olla noorte juurte jaoks liiga intensiivne. Parim viis on segada komposti tavalise aiamullaga vahekorras 1:3 või 1:4. See annab taimedele stardienergiat, parandab veerežiimi ja tagab pikaajalise väetamise. Eriti tänulikud on komposti eest kõrvitsad, kurgid, tomatid ja roosid.
Kompostimine on ringmajanduse parim näide – me võtame maalt toitu ja anname selle toitainetena maale tagasi, luues nii viljakama pinnase tulevasteks saakideks. Õige kompostri ja teadlike võtetega on see protsess lihtne, puhas ja äärmiselt rahuldust pakkuv.
