Tujad on ühed populaarseimad igihaljad taimed Eesti aedades, pakkudes tihedat rohelist müüri, mis annab nii privaatsust kui ka esteetilist ilu läbi kogu aasta. Et tuja püsiks lopsakas, elujõuline ja ilus, vajab ta siiski regulaarselt hoolt, õiget kastmist ning sobivat kasvukohta. Käesolevas juhendis anname põhjalikud nõuanded selle kohta, kuidas hooldada oma tujat nii, et see säilitaks oma tervise ja värvuse isegi karmil talvel.
Õige kasvukoha valik tuja istutamisel
Tuja hooldamine algab juba istutamisest. Õige kasvukoha valik määrab suuresti ära taime hilisema tervise ja väljanägemise. Tujad eelistavad päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta, kuid nad taluvad ka kerget varju. Täielikus varjus kasvavad tujad aga hõredaks ja võivad kaotada oma iseloomuliku rohelise tooni.
Parim muld tujadele on viljakas, parasniiske ja hästi vett läbilaskev. Kui pinnas on liiga raske ja savine, tasub istutusaugu põhja lisada drenaažikiht väikeste kivikeste või kruusaga. See aitab vältida seisva vee teket, mis võib põhjustada juurte mädanemist.
Kastmine ja niiskuse säilitamine
Regulaarne kastmine on üks olulisematest aspektidest tuja hoolduses, eriti esimestel aastatel pärast istutamist. Noor taim vajab pidevalt niisket, kuid mitte vettinud mulda. Tavaliselt piisab sügavamast kastmisest kord nädalas, kuid kuival ja kuumaperioodil võib vaja minna sagedasemat vettimist.
Et niiskus mullas püsiks ühtlasem, võib kasutada multši. Multšimine aitab vähendada aurumist ja kaitseb tuja juurestikku temperatuurikõikumiste eest. Selleks sobivad hästi männikoor või hakitud lehepuru. Multšikiht võiks olla 5–8 cm paksune, kuid see ei tohiks puutuda otse vastu taime tüve.
Väetamine ja toitainete andmine
Tujad ei ole väga nõudlikud, kuid nad reageerivad hästi mõõdukale väetamisele. Parim aeg väetamiseks on kevadel enne aktiivse kasvu algust. Kasuta spetsiaalset okaspuude väetist, mis sisaldab peamisi toitaineid, nagu lämmastik, fosfor ja kaalium.
- Lämmastik soodustab uute võrsete kasvu ja rohelise massi lopsakust.
- Fosfor tugevdab juurestikku ja aitab kaasa õigele arengule.
- Kaalium parandab vastupidavust külmale ja haigustele.
Sügisel tuleks väetada väetistega, mis sisaldavad vähem lämmastikku ja rohkem kaaliumi, et taim saaks end talveks ette valmistada. Liigne väetamine võib aga põhjustada noorte võrsete ülekasvu, mis on külma suhtes tundlikud.
Pügamine – õige aeg ja tehnika
Pügamine on oluline tuja ilu ja vormi hoidmiseks. Tujasid võib kärpida üks kuni kaks korda aastas, sõltuvalt taime liigist ja soovitud kujust. Parim aeg pügamistöödeks on kevad või varasuvine periood, enne tugevat kuumalainet.
Kärpimisel tuleks jälgida, et mitte eemaldada liiga palju rohelist massi korraga – piisab 1/3 võrsete lühendamisest. Kui lõigata liiga sügavale, võivad vanad oksad jääda raagus ja uusi võrseid enam ei kasva. Tujade regulaarne, kerge pügamine tagab tiheda ja ühtlase kasvu.
Kaitse talvekülma ja päikese eest
Talvel seisavad tujad silmitsi raskete oludega – külm, tuul ja kevadine päikesepõletus võivad taimi kahjustada. Et vältida kahju, tuleks tujasid enne külmaperioodi pisut ette valmistada. Sügisel tehtud kastmine on väga oluline, et taim läheks talvele vastu niiske mullaga.
Kui tuja on noor või kasvab avatud ja tuulisel kohal, tasub kaaluda ka füüsilist kaitset. Selleks võib kasutada spetsiaalset varjutuskangast või kotiriiet, mis kaitseb päikese ja tuule eest. Katet ei tohi aga panna liiga tihedalt ümber taime, et tagada õhu liikumine ja vältida hallitust.
Levinumad haigused ja kahjurid
Tujad on üldiselt vastupidavad, kuid nad ei ole täiesti immuunsed haiguste ja kahjurite suhtes. Levinumad probleemid on seenhaigused ja lehetäid. Tähtis on jälgida taime regulaarselt – kui märkad pruunistumist, nõrga kasvuga oksi või ebatavalist lõhna, tuleks kohe tegutseda.
Haiguste vältimiseks aitab:
- Õige kauguse hoidmine taimede vahel, et õhk pääseks liikuma.
- Vältimine liigset kastmist ja seisvat vett juurte ümber.
- Kuivanud või haigete okste eemaldamine varakevadel.
- Bioloogiliste või looduslike tõrjevahendite kasutamine kahjurite vastu.
Kuidas taastada pruunistunud tuja
Pruunistumine on üsna levinud probleem, mille põhjuseks võib olla nii külmakahjustus, põud kui ka toitainete puudus. Kui vaid mõned oksad on pruunistunud, saab need tagasi lõigata terve puiduni. Järgmiste kuude jooksul kasvavad asemele uued rohelised võrsed. Kui aga kogu taim on kaotanud oma roheluse, tasub kaaluda uuesti istutamist paremates tingimustes.
KKK – Korduma kippuvad küsimused tuja hoolduse kohta
Kui tihti peaks tujasid kastma?
Noored tujad vajavad esimestel aastatel korrapärast kastmist, vähemalt kord nädalas. Vanemad, sügavamate juurtega taimed saavad enamasti hakkama ka vähesema veega, kuid pika põuaperioodi ajal võiks neid ikkagi kasta.
Millal on parim aeg tuja pügamisele?
Kevad on parim aeg hoolduslõikuseks, kuid kui soovid tuja kuju korrigeerida, võib seda teha ka suve keskel. Sügisel pügamist tasub vältida, sest värsked lõikepinnad võivad enne külma täielikult mitte paraneda.
Kuidas vältida tuja pruunistumist talvel?
Tähtis on tagada piisav niiskus enne talve ning kaitsta taimi päikese ja külma tuule eest. Eriti noori taimi aitab varjutuskangas või kotiriie, mis kaitseb neid kevadise päikese käest.
Kas tujad vajavad väetamist igal aastal?
Mõõdukas väetamine üks kord aastas enne kasvuperioodi on piisav. Kui muld on rikkalik või sa lisad igal aastal komposti, ei pruugi lisaväetist isegi vaja minna.
Tujade kombineerimine teiste taimedega aias
Tujad sobivad suurepäraselt kokku paljude teiste igihaljaste ja mitmeaastaste taimedega. Hea kombineerimine mitte ainult ei lisa aiale sügavust ja mitmekesisust, vaid aitab ka looduslikele tingimustele paremini vastata. Tujade kõrvale sobivad näiteks astilbed, berberised, hortensiad või erinevad dekoratiivheintaimed. Kombineerides erinevaid kõrgusi ja värvune, saad loomuliku, kuid kauni aiarütmi, mis rõõmustab silma kogu aasta vältel.
