Põõsasmaranad on Eesti koduaedades ja haljasaladel ühed kõige levinumad ning tänuväärsemad ilupõõsad, pakkudes silmailu varasuvest kuni hiliste sügiskülmadeni. Nende populaarsuse põhjuseks on vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes ja erakordselt pikk õitseaeg, mida vähesed teised puitumistaimed suudavad ületada. Ometi võib tihti märgata aedades maranaid, mis näevad välja hõredad, alt laasunud ja mille õitsemine on jäänud kesiseks. Sageli on selle põhjuseks hirm kääride ees või teadmatus, millal ja kui palju tohib seda vastupidavat põõsast lõigata. Tõde on see, et maran armastab lõikamist ning ilma regulaarse hoolduseta muutub see kaunis taim aastatega inetuks puitunud rootsuks, millel on vaid ladvas mõni üksik õis. Selleks, et saavutada tihe vorm ja rikkalik õiemeri, tuleb mõista taime kasvuiseärasusi ja rakendada õigeid lõikusvõtteid.
Miks maranate lõikamine on hädavajalik?
Paljud algajad aednikud arvavad ekslikult, et “vähenõudlik” taim tähendab seda, et sellega ei pea üldse tegelema. Maranate puhul on olukord vastupidine. Põõsasmaran õitseb sama aasta võrsetel. See on kõige olulisem teadmine, mis määrab kogu lõikusstrateegia. See tähendab, et mida rohkem suudab põõsas kasvatada uusi, tugevaid noori võrseid, seda rohkem on tal ka õiepungi.
Kui põõsast ei lõigata, toimub loomulik vananemisprotsess: vanad oksad puituvad, kattuvad samblikega ja kaotavad elujõu. Taime energia kulub vanade, vähetootlike okste elushoidmiseks ning uute võrsete juurdekasv jääb minimaalseks. Tulemuseks on põõsas, mis on seest raagus, lamandub lume raskuse all ja õitseb vaid vähesel määral võrsete tippudes. Regulaarne lõikus ergutab uinuvate pungade ärkamist ja hoiab põõsa nooruslikuna aastakümneid.
Parim aeg kääride haaramiseks
Õige ajastus on pool võitu. Eestis on maranate lõikamiseks parim aeg varakevad, tavaliselt märtsi lõpp või aprilli algus, sõltuvalt ilmastikuoludest. Ideaalne hetk on siis, kui suurem külm on möödas, lumi sulanud, kuid pungad ei ole veel puhkenud. Sellisel ajal lõigates jõuab taim haavad kiiresti parandada ja suunata kogu kevadise kasvuenergia uute võrsete loomisesse.
Sügisene lõikus ei ole maranate puhul soovitatav mitmel põhjusel:
- Sügisel lõigatud oksad võivad talvekülmadega kahjustuda, mis tähendab, et kevadel peate niikuinii uuesti lõikama.
- Põõsa loomulik võra kaitseb juurekaela ja maapinda järskude temperatuurikõikumiste eest.
- Kuivanud õisikud on talvises aias dekoratiivsed, eriti kui neile langeb härmatis või lumi.
Erinevad lõikusviisid vastavalt eesmärgile
Maranate puhul saab rääkida kolmest peamisest lõikusviisist: kujunduslõikus, harvenduslõikus ja noorenduslõikus. Valik sõltub sellest, kui vana on teie põõsas ja millises seisukorras see hetkel on.
1. Iga-aastane hoolduslõikus (Kujunduslõikus)
See on mõeldud noortele ja heas vormis põõsastele. Eesmärgiks on säilitada põõsa ilus kera- või padjakujuline vorm ja ergutada õitsemist. Selleks lõigatakse kevadel kõiki eelmise aasta võrseid tagasi umbes kolmandiku kuni poole võrra. See sunnib taime harunema ja muutuma tihedamaks. Samuti eemaldatakse kõik murdunud või haigustunnustega oksad.
2. Harvendamine
Kui põõsas on juba mõned aastad vana ja muutunud liiga tihedaks, on oht, et põõsa sisemus ei saa piisavalt valgust ega õhku. See soodustab seenhaiguste teket ja lehtede kolletumist põõsa südames. Harvendamise käigus lõigatakse maapinnani maha kõige vanemad, tumedama koorega ja nõrgemad oksad. See teeb ruumi uutele asendusvõrsetele.
3. Totaalne noorenduslõikus
See on radikaalne meetod vanade, alt laasunud ja vormist väljas põõsaste päästmiseks. Maran talub sellist kohtlemist väga hästi. Kogu põõsas lõigatakse maha, jättes alles vaid 10–15 cm kõrgused tüügastikud. Kuigi see võib tunduda hirmutav, on tulemuseks täiesti uuenenud taim. Juba samal suvel kasvatab maran uue, tiheda ja rohelise võra ning hakkab suve teises pooles õitsema. Sellist noorendust võiks teha iga 4–5 aasta tagant.
Tööriistad ja tehnika: kuidas õigesti lõigata
Kvaliteetne tööriist on aedniku parim sõber. Maranate puit on küllaltki tugev ja sitke, eriti vanematel okstel. Seetõttu peavad käärid olema teravad ja puhtad.
- Oksakäärid: Sobivad üksikute okste eemaldamiseks ja täppistööks. Eelistage vaheliti teradega kääre (nn bypass), mis teevad puhta lõike ega mulju koort.
- Hekikäärid: Asendamatud, kui teil on palju põõsaid või maranahekk. Nendega saab kiiresti teha iga-aastast tagasilõikust, andes põõsale ümara kuju.
- Kaitsekindad: Marana oksad on tihedad ja võivad käsi kriimustada, seega on tugevad aiatöökindad vajalikud.
Lõikamisel jälgige, et lõikepind jääks võimalikult sile. Püüdke säilitada põõsa loomulikku kuju – maran näeb kõige ilusam välja poolkerakujulisena. Vältige kandiliseks lõikamist (v.a rangevormilises hekis), sest see ei sobi taime olemusega.
Väetamine: lõikuse lahutamatu kaaslane
Lõikamine on taimele stress ja uute võrsete kasvatamine nõuab palju ressursse. Kui te lõikate põõsa tagasi, kuid ei anna talle toitaineid, jääb tulemus lahjaks. Seetõttu peab kevadise lõikusega alati kaasnema väetamine.
Kohe pärast lõikust ja mulla sulamist andke põõsastele kompleksväetist, mis sisaldab lämmastikku, fosforit ja kaaliumi. Kevadine väetis peaks olema lämmastikurikkam, et soodustada rohelist massi. Väga hästi mõjub ka komposti või kõdusõnniku laotamine põõsa ümber – see toimib nii väetise kui ka multšina, hoides pinnase niiskena.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Aednikel tekib maranate hooldamisel tihti sarnaseid küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.
K: Kas ma võin maranat lõigata suvel, kui see õitseb?
V: Üldiselt ei soovitata tugevat lõikust õitsemise ajal, sest siis kaotate õied. Küll aga võib teha kergemat sanitaarlõikust – eemaldada äraõitsenud ladvaosasid või üksikuid murdunud oksi. See võib isegi ergutada uute õiepungade teket sügiseks.
K: Minu maranapõõsas on seest täiesti kuiv ja pruun, kas see on surnud?
V: Tõenäoliselt mitte. Vanematel maranatel ongi kombeks seest raagu minna, sest valgus ei pääse tiheda võra sisse. See on kindel märk, et põõsas vajab tugevat noorenduslõikust või vähemalt korralikku harvendamist, et valgus ja õhk pääseksid põõsa südamesse.
K: Kas kõiki maranasorte lõigatakse ühtemoodi?
V: Põhimõtted on samad, kuid kasvukiirus võib erineda. Tugevakasvulised sordid nagu ‘Goldfinger’ võivad vajada sagedasemat ja tugevamat piiramist kui madalakasvulised ja roomavad sordid (nt ‘Red Ace’ või ‘Lovely Pink’). Madalamaid sorte võib lõigata veidi tagasihoidlikumalt, keskendudes vaid vormi hoidmisele.
K: Miks minu maranad õitsevad väga vähe?
V: Põhjuseid võib olla mitu: liiga varjuline kasvukoht (maran armastab päikest), toitainete puudus või – kõige sagedamini – lõikamata jätmine. Vanad puitunud oksad ei jaksa toota rikkalikult õisi. Tehke kevadel julge noorenduslõikus ja väetage korralikult.
Maranaheki eripärad ja hooldus
Põõsasmaran on suurepärane hekitaim, eriti madalate, vabakujuliste või pöetud hekkide rajamiseks. Hekis kasvavad taimed konkureerivad omavahel toitainete ja vee pärast rohkem kui üksikpõõsad, mistõttu on nende hooldamisel mõned nüansid.
Heki puhul on kõige olulisem ühtlase joone hoidmine. Hekki tuleks lõigata igal kevadel üsna tugevalt tagasi, et see püsiks tihe maapinnast alates. Kui jätate heki mõneks aastaks lõikamata, laasub see alt kiiresti ja muutub läbipaistvaks. Pöetud heki puhul võib olla vajalik ka teine, kergem pügamine suve keskel (juuni lõpus), et korrigeerida väljaulatuvaid oksi, kuid arvestage, et see vähendab ajutiselt õite hulka.
Hekitaimede puhul on eriti kriitiline väetamine ja kastmine põuaperioodidel. Kuna juurestikud on tihedalt koos, ammendub muld kiiremini. Multšimine puukoorepuru või kompostiga aitab hoida niiskust ja takistab umbrohu kasvu heki all, mis on maranate puhul tüütu probleem, kuna okste vahelt on raske rohimistöid teha.
