Biojäätmete liigiti kogumine on teema, mis on viimastel aastatel tekitanud eramajade omanike seas palju küsimusi ja kohati ka segadust. Kui varem oli biojäätmete eraldamine pigem keskkonnateadlike inimeste vabatahtlik valik, siis muutunud seadusandlus ja kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad on muutnud selle normiks. Paljud koduomanikud seisavad silmitsi uue reaalsusega: prügikasti kõrvale peab tekkima teine konteiner või tuleb hakata aktiivselt tegelema kompostimisega. See muudatus ei ole pelgalt bürokraatlik nõue, vaid osa laiemast plaanist vähendada prügilatesse ladestatavaid jäätmeid ja suunata väärtuslik ressurss ringlusse. Siiski on reeglites nüansse, mida iga majaomanik peaks teadma, et vältida trahve ja optimeerida oma prügikulusid.
Miks on biojäätmete eraldi kogumine nüüd kohustuslik?
Jäätmeseaduse ja Euroopa Liidu direktiivide kohaselt on biojäätmete tekkekohal liigiti kogumine Eestis nüüd kohustuslik. Peamine eesmärk on keskkonnahoid. Kui toidujäätmed visatakse olmeprügi sekka, jõuavad need sageli prügilasse või põletusahju. Prügilas lagunedes eraldavad biojäätmed metaani, mis on süsihappegaasist kordades tugevam kasvuhoonegaas. Põletusahjus on need aga suure veesisalduse tõttu ebaefektiivsed kütused, vähendades energia tootmise efektiivsust.
Eraldi kogudes saab biojäätmetest toota kahte väärtuslikku saadust: biogaasi, mida kasutatakse näiteks ühistranspordis kütusena või majapidamistes sooja tootmiseks, ning kääritusjääki ehk komposti, mis tagastab mullale vajalikud toitained. Seega ei ole kohustuslikus korras konteineri või kompostri nõudmine kius, vaid vajalik samm ringmajanduse suunas. Eramaja omaniku jaoks tähendab see harjumuste muutmist, kuid pikemas perspektiivis sageli ka rahalist kokkuhoidu, kuna segaolmejäätmete äravedu on enamasti kallim kui biojäätmete käitlemine.
Kaks peamist valikut eramaja omanikule
Eramajade (ja paarismajade või ridaelamubokside) puhul on jäätmevaldajal valida kahe peamise lahenduse vahel, kuidas oma kohustust täita. Oluline on mõista, et kohustus on biojäätmeid *koguda eraldi*, mitte tingimata neid prügiautoga ära saata.
- Biojäätmete konteiner ja regulaarne tühjendus: See on n-ö mugavusteenus, mis sarnaneb tavalisele prügimajandusele. Majapidamine tellib jäätmevedajalt pruuni konteineri (või rendib/ostab selle ise) ja lepib kokku tühjendussageduse. See on hea lahendus neile, kes ei soovi aias kompostimisega tegeleda või kellel ei teki piisavalt aiajäätmeid, mida toidujäätmetega segada.
- Oma kinnistul kompostimine: See on alternatiiv, mis võimaldab taotleda vabastust konteineri tühjendamise kohustusest. Kui majapidamine suudab tõestada, et nad käitlevad tekkivad toidujäätmed ise nõuetekohaselt oma kinnistul, ei ole neil vaja eraldi konteinerit omada ega tühjenduse eest maksta.
Valik sõltub suuresti elustiilist, krundi suurusest ja viitsimisest. Kompostimine nõuab teadmisi ja hoolt, konteineriteenus aga vaid õiget sortimist.
Millal ja kuidas saab taotleda vabastust konteinerist?
Vabastus biojäätmete konteineri tühjendusest ei rakendu automaatselt. Isegi kui olete aastaid oma aianurgas kartulikoori kompostinud, peate ametliku vabastuse saamiseks esitama taotluse kohalikule omavalitsusele. See protsess on enamikes Eesti omavalitsustes sarnane ja käib tavaliselt läbi iseteeninduskeskkondade või jäätmevaldajate registri.
Kõige kriitilisem nõue vabastuse saamiseks on nõuetekohane komposter. Toidujäätmete kompostimiseks (erinevalt puulehtedest ja muruniitest) ei piisa lahtisest aunast või lihtsast kastist aia nurgas. Reeglid on ranged sanitaarsetel põhjustel:
- Kinnine süsteem: Komposter peab olema igast küljest suletud. See tähendab, et sellel peavad olema seinad, põhi (või tihe võrk põhjas) ja kindlalt suletav kaas.
- Kahjurikindlus: Konstruktsioon peab välistama lindude, näriliste (rottide, hiirte) ja koduloomade ligipääsu jäätmetele.
- Aastaringsus: Soovitatav on soojustatud komposter, mis toimiks ka talvel, kuigi see nõue võib omavalitsuseti varieeruda. Kui komposter talvel läbi külmub ja täitub, peab elanikul olema plaan, mida jäätmetega edasi teha.
Vabastuse taotlemisel tuleb tavaliselt lisada fotod oma kompostrist. Ametnikud kontrollivad (kas fotode põhjal või kohapeal), kas komposter vastab nõuetele. Kui luba antakse, vabastatakse kinnistu biojäätmete üleandmise kohustusest, kuid kohustus olmejäätmeid üle anda jääb alles. Oluline on meeles pidada, et vabastust võidakse teatud aja tagant üle kontrollida.
Biojäätmete konteineri nõuded ja tühjendussagedus
Kui otsustate konteineri kasuks või kui kompostimisvõimalus puudub, tuleb järgida teatud reegleid konteineri kasutamisel. Tavaliselt kasutatakse eramajades 80-, 140- või 240-liitriseid konteinereid. Konteiner peab olema pruuni värvi või märgistatud vastava kleebisega “Biojäätmed”.
Tühjendussagedus on reguleeritud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga. Kuna biojäätmed hakkavad kiiresti roiskuma ja võivad tekitada ebameeldivat haisu, on tühjendusgraafik tihedam kui paberil või pakenditel.
Sagedus sõltub tihti aastaajast ja konteineri tüübist:
- Suveperioodil on tühjendus tavaliselt nõutud vähemalt kord kahe nädala jooksul, et vältida kärbsete ja vaglade teket.
- Talveperioodil võib tühjendussagedus olla harvem, näiteks kord kuus, kuna madalatel temperatuuridel protsessid aeglustuvad.
- Mõned omavalitsused lubavad harvemat tühjendust, kui kasutatakse spetsiaalseid filtreerimissüsteemiga konteinereid või kui lisatakse konteinerisse vooderduskott.
Konteineri puhtuse hoidmine on omaniku vastutus. Soovitatav on kasutada biolagunevaid vooderduskotte, mis hoiavad anuma puhtamana ja vähendavad pesemisvajadust. Pärast tühjendust on mõistlik konteinerit aeg-ajalt veega loputada.
Mida tohib ja mida ei tohi panna biojäätmete hulka?
Edukaks liigiti kogumiseks on ülioluline teada, mis kvalifitseerub biojäätmena. Vale sortimine võib rikkuda terve autotäie komposti toorainet või tuua kaasa “tühisõidu” arve, kui prügiveoautojuht avastab konteinerist sobimatuid esemeid.
Biojäätmete hulka sobivad:
- Puu- ja köögiviljad ning nende koored (sh riknenud).
- Pagari- ja kondiitritooted, leib, sai.
- Kohvi- ja teepaks (koos paberfiltriga).
- Lõikelilled ja toataimed (ilma pottideta).
- Majapidamispaber ja pabersalvrätid (määrdunud).
- Muna- ja pähklikoored.
Biojäätmete hulka EI SOBI:
- Tavalised kilekotid (ka mitte “biolagunevad” kilekotid, kui need pole sertifitseeritud vastava standardiga ja jäätmekäitleja poolt lubatud).
- Vedelikud (supid, kastmed, toiduõli) – need tuleb enne äravalamist nõrutada või imendada.
- Suured kondid.
- Kassiliiv ja lemmikloomade väljaheited (isegi kui pakendil on kirjas “biolagunev”, käivad need üldjuhul olmeprügisse haigustekitajate riski tõttu).
- Tolmuimejakotid, tuhk, suitsukonid.
- Vahatatud või kiletatud paber, piimapakid.
Ühiskonteineri võimalus naabritega
Üks vähem tuntud, kuid väga praktiline võimalus eramajade piirkonnas on ühiskonteineri kasutamine ehk jäätmekäitluse kooperatsioon. Kui teie leibkond on väike ja biojäätmeid tekib vähe, võib isegi väikseima (80L) konteineri täitmine kahe nädalaga osutuda keeruliseks, kuid tühjenduse eest tuleb maksta ikkagi.
Seadusandlus lubab lähinaabritel kasutada ühist kogumismahutit. See on eriti levinud paarismajade, ridaelamute või tihedalt asustatud eramajade puhul. Ühiskonteineri kasutamiseks tuleb sõlmida kirjalik kokkulepe ja esitada see kohalikule omavalitsusele või jäätmevedajale. See võimaldab jagada nii konteineri renditasu kui ka tühjenduskulusid, muutes kohustusliku biojäätmete veo rahaliselt peaaegu märkamatuks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma pean biojäätmeid pesema enne konteinerisse viskamist?
Ei, biojäätmeid ei pea pesema, kuid vedelikud tuleks kindlasti välja nõrutada. Liigne niiskus soodustab roiskumist ja halba lõhna. Tahked toidujäätmed on parimad.
Mis juhtub, kui ma panen biojäätmed tavalisse kilekotti?
See on üks suurimaid vigu. Tavaline kilekott ei lagune kompostimise käigus ja reostab kogu toodangu mikroplastiga. Jäätmevedajal on õigus jätta konteiner tühjendamata või rakendada segaolmejäätmete hinnakirja, kui biojäätmete konteineris on kilekotte.
Kas aiajäätmeid tohib panna köögijäätmete konteinerisse?
Üldjuhul tohib väikeses koguses aiajäätmeid (lilled, lehed) panna ka pruuni konteinerisse, kuid see on mõeldud eelkõige köögijäätmetele. Suuremahuliste aiajäätmete (puuoksad, suured lehehunnikud) jaoks tuleks tellida eraldi vedu või viia need jäätmejaama. Kontrollige alati oma kohaliku vedaja täpseid reegleid.
Mida teha, kui konteiner hakkab suvel haisema?
Haisu vältimiseks kasutage paberkotte või keerake märjad jäätmed ajalehepaberisse. Asetage konteiner vilusse, mitte otsese päikese kätte. Regulaarne pesu äädika-vee lahusega aitab samuti haisu kontrolli all hoida.
Praktilised soovitused eduka kompostri pidamiseks
Kui olete otsustanud taotleda vabastust ja hakata ise kompostima, siis tasub teada, et edukas kompostimine on enamat kui jäätmete auku viskamine. Kvaliteetse mulla saamiseks ja haisu vältimiseks on vaja hoida tasakaalu “rohelise” (lämmastikurikas: toidujäätmed, muruniide) ja “pruuni” (süsinikurikas: kuivad lehed, oksahake, papp, saepuru) materjali vahel.
Rusikareegel on, et iga pange köögijäätmete kohta tuleks lisada umbes pool pange pruuni materjali. See imab liigse niiskuse ja tagab hapniku juurdepääsu, mis on lagunemisprotsessiks hädavajalik. Hapnikupuudus on peamine põhjus, miks kompostihunnikud hakkavad mädanema ja haisema. Seetõttu on soovitatav komposti aeg-ajalt segada või kasutada spetsiaalset segamisvahendit. Talvisel ajal kompostimine aeglustub; protsessi kiirendamiseks võib kasutada soojustatud kiirkompostreid, mis hoiavad temperatuuri kõrgemana ka miinuskraadide juures. Hästi hooldatud komposter ei haise, ei meelita ligi kahjureid ja toodab aastaga väärtuslikku “musta kulda” teie aiale.
