Biojäätmete liigiti kogumine on viimastel aastatel muutunud Eestis soovituslikust tegevusest rangeks kohustuseks, kuid paljude majapidamiste jaoks tekitab see endiselt segadust ja vastakaid tundeid. Iga päev tekkivate köögijäätmete sorteerimine on üks lihtsamaid ja otsesemaid viise, kuidas iga inimene saab panustada keskkonnahoidu ja ringmajandusse. Kui viskame toidujäätmed segaolmejäätmete hulka, lõpetavad need sageli prügimäel või põletusahjus, kus nad ei too mingit kasu või tekitavad hoopis kahjulikku kasvuhoonegaasi metaani. Seevastu eraldi kogutud biojäätmetest toodetakse Eestis üha enam sertifitseeritud komposti põldude väetamiseks ning biogaasi, mis paneb liikuma meie ühistranspordi. Selleks, et see süsteem toimiks laitmatult, peab konteinerisse jõudev materjal olema puhas ja vaba lisanditest, mis lagunemisprotsessi rikuvad.
Mis täpselt liigitub biojäätmete alla?
Biojäätmed on oma olemuselt biolagunevad ained, mis tekivad aia- ja haljastustöödel ning koduses majapidamises toiduvalmistamisel ja söömisel. Lihtsamalt öeldes on see kõik see, mis on kunagi elanud või kasvanud ja mis suudab looduslikus keskkonnas suhteliselt kiiresti laguneda mullaks.
Oluline on mõista, et biojäätmete ringlussevõtt on bioloogiline protsess. Jäätmekäitlusjaamades või kääritustehastes kasutatakse mikroorganisme, et muuta teie kartulikoored ja õunasüdamed väärtuslikuks ressursiks. Kui sellesse protsessi satub võõrkehasid, nagu plast, klaas või kemikaalid, on kogu partii rikutud ning sellest ei saa toota kvaliteetset mulda ega puhast gaasi. Seetõttu on ülioluline teada täpset vahet, mis sobib pruuni konteinerisse ja mis mitte.
Mida tohib biojäätmete konteinerisse panna?
Paljud inimesed kardavad, et biojäätmete konteinerisse tohib panna vaid puhtaid koori, kuid tegelikult on nimekiri palju pikem. Rusikareegel on, et sinna sobib tahke toit ja teatud tüüpi paber.
Siin on nimekiri asjadest, mis on lubatud ja oodatud:
- Puu- ja köögiviljad: Nii koored, südamikud, riknenud viljad kui ka toiduvalmistamise ülejäägid.
- Pagaritooted: Leib, sai, küpsised, tordid (ilma plastkaunistusteta) ja tainas.
- Liha- ja kalajäätmed: Kalaluud, väiksemad kondid, riknenud liha ja kala. Tööstuslikul kompostimisel suudetakse lagundada ka loomseid jäätmeid, mida koduses kompostihunnikus on keerulisem käidelda.
- Muna- ja pähklikoored: Need on suurepärased kaltsiumiallikad komposti jaoks.
- Kohvi- ja teepaks: Koos paberfiltritega. See on väga hea materjal, mis aitab neutraliseerida ebameeldivaid lõhnu.
- Määrdunud paberi- ja papijäätmed: Majapidamispaber, pabersalvrätid, pabertaskurätikud. Samuti munarestid (purustatult), kui need on papist.
- Lõikelilled ja toataimed: Ilma pottideta ja ilma “oasisteta” (lilleseade vahud).
- Aiajäätmed: Lehed, rohi, peenemad oksad ja umbrohi (juhul kui konteineri maht seda võimaldab ja teenusepakkuja lubab).
Erilist tähelepanu vajavad paberkotid
Konteinerisse tohib visata ka spetsiaalseid paberkotte, milles jäätmeid kogute. Paber laguneb looduses kiiresti ja aitab imada liigset niiskust, mis omakorda vähendab haisu teket.
Mida on rangelt keelatud konteinerisse visata?
Vead sorteerimisel on kerged tulema, sest teatud tooted võivad tunduda looduslikud, kuid tegelikult ei lagune need vajaliku kiirusega või sisaldavad kahjulikke ühendeid. Vale sorteerimine on peamine põhjus, miks jäätmevedajad on sunnitud konteinereid tühjendamata jätma või esitama tühisõidu arveid.
Järgmised esemed EI TOHI sattuda biojäätmete hulka:
- Kilekotid ja pakendid: Isegi kui toit on sees riknenud, tuleb see pakendist eemaldada. Tavaline kilekott on biojäätmete suurim vaenlane, sest see laguneb sadu aastaid ja reostab komposti mikroplastiga.
- Vedelikud: Supid, kastmed, toiduõli, piim ja jogurt vedelal kujul. Vedelikud tekitavad konteineris anaeroobset (õhuvaest) keskkonda, mis põhjustab roiskumist ja väljakannatamatut haisu. Lisaks määrivad need konteinereid ja prügiautosid. Vedelad toidujäätmed tuleks enne äraviskamist kurnata.
- Suured kondid: Suured loomakondid ei lagune kompostimisprotsessi käigus piisavalt kiiresti.
- Kassisilikaat ja lemmikloomade liiv: Isegi kui pakendile on kirjutatud “looduslik”, ei sobi need enamasti biojäätmete ringlusse, kuna võivad sisaldada haigustekitajaid ning lagunematuist mineraalidest paakuvat ainet.
- Tuhk ja suitsukonid: Suitsukonid on toksilised ja sisaldavad plastfiltreid. Tuhk muudab komposti keemilist tasakaalu liiga drastiliselt.
- Vahatatud või kiletatud paber: Piimapakid, ühekordsed kohvitopsid (isegi “paberist” topsidel on sees kilekiht), küpsetuspaber. Need sisaldavad materjale, mis ei lagune.
- Tolmuimejakotid ja pühkmed: Sisaldavad suures koguses sünteetilist tolmu, juuksekarvu ja mikroplasti.
Müüt: biolagunev kilekott sobib alati
Üks levinumaid eksiarvamusi puudutab nn biolagunevaid kilekotte. Tarbijad näevad poes rohelist kirja “Bio” ja eeldavad, et see on parim valik. Tegelikkus on keerulisem. Paljud “biokilekotid” on tegelikult vaid osaliselt taimset päritolu või vajavad lagunemiseks spetsiifilisi tööstuslikke tingimusi (kõrget temperatuuri), mida igas jäätmejaamas ei pruugi olla.
Veelgi hullem on olukord nn “okso-biolagunevate” kottidega, mis lagunevad lihtsalt silmale nähtamatuks mikroplastiks, reostades pinnast veelgi kavalamalt.
Kui soovite kasutada vooderduskotti, on kõige kindlam valik paberkott. Kui peate kasutama kilelaadset kotti, otsige sertifikaati (nt “OK Compost” märgistust) ja veenduge, et see vastaks standardile EVS-EN 13432. Siiski eelistavad paljud Eesti jäätmekäitlejad, et biojäätmed visataks konteinerisse lahtiselt või paberis, sest kiletaolised kotid – isegi komposteeritavad – ummistavad sageli seadmeid, mis purustavad jäätmekotte, ja neid on visuaalselt raske eristada tavalisest kilest.
Kuidas koguda biojäätmeid kodus nii, et need ei haiseks?
Paljud inimesed loobuvad biojäätmete sorteerimisest hirmus, et köök hakkab haisema või tekivad äädikakärbsed. Õigete võtetega on see aga täiesti välditav.
- Õige kogumisnõu: Kasutage spetsiaalset aukudega biojäätmete korvi. Õhutusavad lasevad õhul liikuda, mis kuivatab jäätmeid ja pidurdab roiskumisprotsessi. Ummus tekitab haisu, õhk aga hoiab materjali värskemana.
- Niiskuse kontroll: Pange kogumisnõu põhja munarest, majapidamispaberit või ajalehte. See imab tekkiva vedeliku endasse. Mida kuivem on biojääde, seda vähem see haiseb.
- Tühjendussagedus: Viige biojäätmeid välja regulaarselt, vähemalt üle päeva või iga paari päeva tagant, eriti suvel.
- Jahutamine: Ärge visake kuuma toitu otse kotti; laske sellel enne maha jahtuda. Kuumus tekitab kondensvett ja kiirendab lagunemist juba köögis.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas tsitruseliste koori tohib panna biojäätmete hulka?
Jah, tohib. Kuigi koduses kompostihunnikus lagunevad apelsini- ja sidrunikoored aeglaselt ja võivad muuta mulla happeliseks, siis tööstuslikus käitluses (mida teeb jäätmevedaja) on temperatuurid kõrgemad ja protsessid intensiivsemad, seega tsitruselised ei ole seal probleemiks.
Kas hallitama läinud toitu võib ära visata?
Jah. Hallitus on seene elutegevus ja osa looduslikust lagunemisprotsessist. Hallitanud leib, juust või puuviljad on biojäätmete konteineris täiesti omal kohal.
Mida teha toiduõliga?
Suures koguses toiduõli (näiteks fritüüriõli) ei tohi valada kanalisatsiooni ega biojäätmete konteinerisse. See tuleks koguda eraldi pudelisse ja viia jäätmejaama. Väikesed kogused, mis on imendunud majapidamispaberisse panni pühkides, võib panna biojäätmete hulka.
Kas kohvifiltrid peab tühjaks raputama?
Ei pea. Paberist kohvifilter koos kohvipaksuga on suurepärane materjal kompostimiseks. Küll aga ei sobi sinna plastist või metallist kapslid, isegi kui pakend väidab, et kohv on sees orgaaniline.
Miks on biojäätmete vedu kohati tasuline ja kohati tasuta?
See sõltub konkreetsest omavalitsusest ja jäätmeveo lepingust. Riiklik suund on muuta biojäätmete äraandmine soodsamaks kui segaolmejäätmete vedu, et motiveerida inimesi sorteerima. Paljudes piirkondades on biojäätmete vedu juba praegu odavam või teatud tingimustel tasuta.
Puhas ringlus on mulla ja energia tagatis
Biojäätmete korrektne sorteerimine ei ole pelgalt eeskirjade täitmine, vaid otsene panus Eesti energiajulgeolekusse ja mullaviljakusse. Maardus ja teistes Eesti käitluskohtades toodetakse nendest jäätmetest biometaani, mida kasutatakse kütusena. See on kohalik, taastuv ja keskkonnasõbralik energiaallikas.
Lisaks tekib protsessi käigus kääritusjääk, mis on toitainerikas väetis põldudele. See asendab keemilisi väetisi ja tagastab mullale elujõu, sulgedes loomuliku aineringi. Seega, iga kord, kui viskate banaanikoore õigesse kasti, ei vabane te mitte lihtsalt prügist, vaid annate toormaterjali uue energia ja toidu tekkeks. Teadlik tarbimine ja hoolikas sorteerimine on väikese vaevaga tehtav igapäevane kangelastegu, millel on suur ja mõõdetav positiivne mõju meie elukeskkonnale.
