Eestlastele on kadakas alati olnud midagi enamat kui lihtsalt üks okaspuu karjamaal või metsaservas. See sitke ja vastupidav taim sümboliseerib elujõudu ning on läbi sajandite olnud meie rahvameditsiinis asendamatul kohal. Kui jalutada kadakasel rannaniidul, on tunda selle taime iseloomulikku, vaigust ja karget lõhna, mis juba iseenesest tundub tervendav. Kuid kadaka tõeline vägi peitub tema marjades – botaaniliselt küll käbides – ja okastes, mis peidavad endas harukordselt rikkalikku keemilist koostist. Tänapäeval, mil üha enam inimesi otsib abi loodusest, on harilik kadakas (Juniperus communis) taas ausse tõusnud kui tõhus abiline nii külmetushaiguste, liigesevaevuste kui ka seedeprobleemide korral. Siiski on selle võimsa taime kasutamisel omad reeglid ja piirangud, mida tuleb teada, et kasu asemel mitte kahju teha.
Miks on kadakamarjad nii väärtuslikud?
Kadakamarjade ehk kadakakäbide ravitoime saladus peitub nende mitmekülgses keemilises koostises. Need väikesed tumesinised pallikesed on justkui looduslikud apteegid, sisaldades kuni 2% eeterlikku õli, mis annabki marjadele nende spetsiifilise aroomi ja tugeva toime. Eeterlik õli sisaldab omakorda aineid nagu pineen, kadineen, borneool ja kamper, mis on tuntud oma antiseptiliste ja põletikuvastaste omaduste poolest.
Lisaks eeterlikele õlidele leidub marjades märkimisväärses koguses:
- Suhkruid: Kuni 40% marja massist, peamiselt glükoosi ja fruktoosi kujul, mis annab neile magus-mõrkja maitse.
- Orgaanilisi happeid: Õun-, äädik- ja sipelghapet, mis aitavad reguleerida ainevahetust.
- Vaikusid ja parkaineid: Need vastutavad kudesid kootava ja põletikku alandava toime eest.
- Vitamiine ja mikroelemente: Sealhulgas C-vitamiini ja rauda, ehkki nende sisaldus võib varieeruda sõltuvalt kasvukohast.
On oluline märkida, et ravimina kasutatakse vaid küpseid, teise aasta marju, mis on värvunud tumesiniseks või lillakaks. Rohelised, esimese aasta marjad ei ole veel valmis ja nende ravitoime on tühine.
Seedimise toetamine ja söögiisu parandamine
Üks levinumaid kadakamarjade kasutusviise rahvameditsiinis on seotud seedimisega. Kadakas on suurepärane vahend “laisa mao” korral. Marjades sisalduvad mõruained ja eeterlikud õlid stimuleerivad maomahla eritumist ning parandavad seeläbi toidu seedimist. See on eriti kasulik pärast raskesti seeditava või rasvase toidu söömist – pole juhus, et kadakamarju kasutatakse sageli ulukiliha ja seaprae maitsestamiseks.
Lisaks seedimise soodustamisele aitavad kadakamarjad leevendada puhitusi ja gaaside kogunemist soolestikus. Tänu oma bakterivastasele toimele aitavad need pärssida käärimisprotsesse seedetraktis, tuues leevendust ebamugavustundele kõhus. Söögiisu puuduse korral soovitatakse enne sööki närida paar kuivatatud kadakamarja, mis “äratab” maitsemeeled ja valmistab seedesüsteemi ette.
Kuseteede tervis ja diureetiline toime
Kadakas on üks tugevamaid looduslikke diureetikume ehk uriinieritust soodustavaid vahendeid meie looduses. See omadus muudab ta tõhusaks abiliseks tursete vähendamisel, mis on tingitud südame- või neerupuudulikkusest (kergemates staadiumites). Suurendades uriini eritumist, aitab kadakas organismist välja viia liigset vedelikku ning koos sellega ka jääkaineid ja toksiine.
Kuseteede põletike, näiteks põiepõletiku ehk tsüstiidi korral, on kadakamarjadest valmistatud teel desinfitseeriv toime. Eeterlikud õlid jõuavad neerude kaudu uriini ning toimivad kuseteedes bakterite paljunemist takistavalt. Siiski tuleb siinkohal olla äärmiselt ettevaatlik: kuna kadakas ärritab neerukudet, ei tohi seda kasutada ägedate neerupõletike korral, vaid pigem krooniliste seisundite leevendamiseks või profülaktikaks, ja sedagi lühiajaliselt.
Külmetushaigused ja hingamisteed
Sügis-talvisel perioodil on kadakas suurepärane abimees viiruste tõrjumisel ja hingamisteede vaevuste leevendamisel. Kadakamarjades ja okastes leiduvad ained soodustavad röga eritumist, muutes need kasulikuks bronhiidi, trahheiidi ja kopsupõletiku järelravi korral. Köha puhul aitab kadakas vedeldada sitket sekreeti ja kergendada selle väljaköhimist.
Kuidas valmistada kadakateed köha vastu?
Klassikalise kadakatee valmistamiseks võetakse 1 teelusikatäis purustatud kuivatatud marju klaasi keeva vee kohta. Segul lastakse tõmmata kaane all umbes 10–15 minutit ja seejärel kurnatakse. Sellist teed juuakse tavaliselt 1 supilusikatäis 3–4 korda päevas pärast sööki. Mõnusa maitse ja lisatoime saamiseks võib teele lisada mett.
Liigesevalu ja reuma leevendamine
Kadakas ei aita mitte ainult seespidiselt, vaid on väga hinnatud ka välispidisel kasutamisel, eriti liigeseprobleemide, reuma ja podagra puhul. Kadaka eeterlik õli parandab vereringet ja omab valuvaigistavat toimet, tekitades nahale määrides meeldiva soojatunde.
Rahvameditsiinis on laialt levinud kadakavannid ja -salvid. Kadakavannideks kasutatakse tavaliselt noori kadakaoksi ja -võrseid, mida keedetakse vees, et saada kange tõmmis, mis seejärel vanniveele lisatakse. Selline vann lõdvestab lihaseid, vähendab valu liigestes ja mõjub rahustavalt ka närvisüsteemile. See on suurepärane leevendus inimestele, keda vaevavad külmetavad käed-jalad või radikuliit.
Kadakaokaste ja -suitsu puhastav vägi
Meie esivanemad uskusid, et kadakasuitsul on maagiline ja puhastav vägi, ning tänapäeva teadus on seda osaliselt kinnitanud – kadakasuitsul on tõepoolest tugev bakterivastane toime. Vanasti suitsutati kadakaokstega tube, et tõrjuda haigusi ja “kurja silma”, kuid pragmaatilisemalt vaadates aitas see hävitada õhus levivaid pisikuid.
Gripipuhangu ajal on ka tänapäeval mõistlik toas põletada väikest kadakaoksa või kasutada aroomilambis kadaka eeterlikku õli. See puhastab siseõhku, hävitab viiruseid ja jätab tuppa värske, metsa meenutava lõhna, mis soodustab vaimset selgust ja rahu.
Ohutus ennekõike: millal kadakat vältida?
Kuigi kadakas on võimas ravimtaim, on tal ka selged vastunäidustused, mida ei tohi eirata. Kadakamarjade ja -preparaatide liigtarbimine või vale kasutamine võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.
- Ägedad neeruhaigused: See on kõige olulisem vastunäidustus. Kadakas ärritab neeruparenhüümi ning võib ägeda nefriidi (neerupõletiku) korral seisundit drastiliselt halvendada, põhjustades veritsust ja neerukahjustusi.
- Rasedus: Kadakas stimuleerib emaka silelihaseid ja võib põhjustada raseduse katkemist või enneaegset sünnitust. Rasedad peaksid kadakamarjade ja -õli seespidisest tarvitamisest täielikult hoiduma.
- Seedetrakti haavandid: Ägeda mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandi ning kõrge happesusega gastriidi korral võivad kadakapreparaadid ärritada limaskesti.
- Pikaajaline kasutamine: Kadakat ei tohi tarvitada pikka aega järjest. Ravikuuri pikkus ei tohiks ületada 3–4 nädalat. Pikemaajalisel kasutamisel võib tekkida neeruärritus.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin süüa marju otse põõsast?
Jah, kui olete veendunud, et tegemist on hariliku kadakaga (Juniperus communis). Marjad peavad olema täiesti küpsed (tumesinised). Rohelisi marju ei soovitata süüa. Samuti tuleb olla kindel, et põõsas ei kasva saastunud piirkonnas (nt tiheda liiklusega maantee ääres).
Kas kõik kadakad on söödavad?
Ei, kindlasti mitte. Eestis iluaianduses levinud sabiina kadakas (Juniperus sabina) on mürgine. Selle marjad ja okkad sisaldavad sabinooli, mis on tervisele ohtlik. Ravimina ja toiduks kasutatakse ainult harilikku kadakat.
Mitu kadakamarja tohib päevas süüa?
Profülaktikaks ja immuunsuse tugevdamiseks tehakse sageli kuure, alustades ühest marjast päevas, suurendades kogust iga päev ühe marja võrra kuni 10–15 marjani, ja seejärel vähendades kogust tagasi üheni. Suuremaid koguseid ilma spetsialisti soovituseta tarbida ei maksa.
Kuidas kadakamarju õigesti kuivatada?
Marju tuleks kuivatada varjulises, hästi ventileeritud kohas või kuivatis madalal temperatuuril (mitte üle 35–40 kraadi). Liiga kuumas (nt praeahjus) kuivatades lenduvad väärtuslikud eeterlikud õlid ning marjad kaotavad oma ravitoime ja muutuvad pruuniks.
Kas lapsed tohivad kadakamarju tarbida?
Väikestele lastele ei soovitata kadakamarju anda nende tugeva toime tõttu neerudele. Vanemate laste puhul (alates koolieast) võib neid kasutada ettevaatlikult ja väikestes kogustes, näiteks nõrga teena külmetuse korral, kuid alati tasub konsulteerida arstiga.
Retseptid koduseks valmistamiseks
Kadaka toomine oma koduapteeki või kööki on lihtne ja pakub rõõmu isetegemisest. Siin on paar praktilist viisi, kuidas kadakat peale lihtsa tee veel kasutada saab.
Turgutav kadakasiirup
Kadakasiirup on suurepärane lisand teele, magustoitudele või niisama lusikaga võtmiseks köha korral. Siirupi valmistamiseks vajate küpseid kadakamarju, vett ja suhkrut (või mett). Marjad tuleb kergelt purustada, valada üle kuuma veega ja lasta aeglasel tulel haududa, kuni marjad on pehmed. Seejärel kurnake vedelik, lisage suhkur ja keetke tasasel tulel, kuni segu pakseneb siirupiks. Selline siirup on rikas vitamiinide poolest ning maitseb hästi ka lastele, olles samal ajal tõhus vahend immuunsüsteemi turgutamiseks talvisel perioodil.
Kadakaõli või -salv liigestele
Koduse “valuvaigisti” tegemiseks võite valmistada kadakaõli. Selleks täitke purk purustatud kadakamarjade ja peenestatud noorte okastega ning valage peale kvaliteetne baasõli (nt oliivi- või mandliõli) nii, et taimne materjal oleks kaetud. Hoidke purki soojas ja pimedas kohas 2–3 nädalat, aeg-ajalt loksutades. Pärast kurnamist saate aromaatse õli, mida võib kasutada massaažiks valutavate lihaste ja liigeste korral või lisada vanniveele. Veelgi tugevama salvi saamiseks võib saadud õli segada sulatatud mesilasvahaga.
Kadakas on meie looduse kingitus, mis ühendab endas ürgse väe ja teaduslikult tõestatud toimeained. Kasutades seda targalt ja mõõdukalt, saame oma tervist toetada viisil, mida on tehtud juba sadu aastaid, hoides sidet looduse ja esivanemate tarkusega.
