Enamik meist on harjunud pidama aianurgas, teeservas või põllu ääres kasvavat hallikasrohelist taime tüütuks umbrohuks, mis kipub võimust võtma ja mida on raske välja juurida. See vähenõudlik ja visa taim on harilik puju (Artemisia vulgaris), mis tegelikkuses on üks vanimaid ja hinnatumaid ravimtaimi inimkonna ajaloos. Kuigi tänapäeva aiapidaja võib teda kiruda, teadsid meie esivanemad, et puju on võimas abiline nii füüsiliste kui ka vaimsete hädade korral. Selle asemel, et taim koheselt komposti visata, tasub tundma õppida tema rikkalikku keemilist koostist ja üllatavaid kasutusvõimalusi, mis ulatuvad seedimise toetamisest kuni unenägude maailma mõjutamiseni.
Kuidas harilikku puju looduses ära tunda?
Harilik puju kuulub korvõieliste sugukonda ja on mitmeaastane taim, mis võib kasvada üsna kõrgeks, ulatudes sageli poolest meetrist kuni pooleteise meetrini. Teda on lihtne märgata just tema varre ja lehtede järgi. Puju vars on püstine, tugev ja sageli punaka varjundiga, hargnedes ülaosas rohkete õisikutega. Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on aga tema lehed: pealt on need tumerohelised ja siledad, alt aga kaetud tiheda valge vildiga, jättes hõbedase mulje. Just see kontrast rohelise ja hõbevalge vahel aitab puju eristada teistest sarnastest liikidest.
Taim õitseb tavaliselt juulist septembrini, kandes pisikesi, tagasihoidlikke kollakaid või punakaid õisi, mis on koondunud pikkadesse pööristesse. Puju on tuntud ka oma tugeva ja iseloomuliku aroomi poolest. Kui hõõruda taime lehti sõrmede vahel, vallandub mõrkjas, vürtsikas ja kergelt palsami-laadne lõhn, mis annab aimu temas peituvatest eeterlikest õlidest.
Keemiline koostis ja toimeained
Puju tervendav jõud peitub tema mitmekesises keemilises koostises. Taim sisaldab rikkalikult eeterlikke õlisid, parkaineid, mõruaineid, flavonoide ja vitamiine (sealhulgas C-vitamiini ja karoteeni). Just mõruained on need, mis annavad pujule tema peamise terapeutilise väärtuse seedetrakti probleemide korral. Lisaks leidub taimes ainet nimega tujoon, mis suurtes kogustes võib olla mürgine, kuid mõõdukas ja teadlikus kasutuses omab tugevat toimet närvisüsteemile.
Huvitaval kombel sisaldab puju ka inuliini, mis on looduslik prebiootikum, toetades soolestiku mikrofloorat. See teeb pujust suurepärase vahendi organismi üldise vastupanuvõime tugevdamiseks, eriti aastaaegade vaheldumisel, mil viirused on liikvel.
Puju asendamatu roll seedimise toetamisel
Üks peamisi põhjuseid, miks puju on rahvameditsiinis sajandeid kasutatud, on tema võime ergutada seedimist. Tänu oma mõruainetele stimuleerib puju maomahla ja sapi eritumist, mis omakorda kiirendab ja kergendab toidu lagundamist. See on eriti oluline rasvaste ja raskesti seeditavate toitude puhul.
Puju teed või tõmmist soovitatakse sageli järgmiste probleemide korral:
- Isutus: Mõru maitse saadab ajule signaali valmistuda toidu vastuvõtmiseks, tekitades loomulikku näljatunnet.
- Kõhugaasid ja puhitus: Puju aitab leevendada spasme seedetraktis ja vähendada gaaside teket.
- Aeglane ainevahetus: Sapi tootmise soodustamine aitab kehal rasvu paremini omastada ja jääkaineid väljutada.
Seedimise turgutamiseks valmistatakse tavaliselt lahja tee: üks teelusikatäis kuivatatud pujuürti valatakse üle klaasi keeva veega ja lastakse tõmmata 5–10 minutit. Sellist teed juuakse pool tundi enne sööki.
Naiste tervis ja “emajuur”
Rahvasuus on puju kutsutud ka “emajuureks” või naiste taimeks, ja seda põhjusega. Ajalooliselt on puju kasutatud menstruaaltsükli reguleerimiseks ja naistehaiguste leevendamiseks. Taimel on emaka lihaskonda lõõgastav ja vereringet stimuleeriv toime.
Puju võib aidata leevendada menstruatsioonivalusid ja krampe ning kutsuda esile hilinevat menstruatsiooni. Samuti on teda kasutatud üleminekuea vaevuste leevendamiseks, kuna ta aitab tasakaalustada hormonaalseid kõikumisi ja rahustada närvisüsteemi. Siiski tuleb siinkohal olla ettevaatlik: kuna puju stimuleerib emakat, on ta rangelt keelatud raseduse ajal, kuna võib põhjustada raseduse katkemist.
Mõju närvisüsteemile ja unenägudele
Vähem tuntud, kuid äärmiselt paeluv on puju mõju inimese psüühikale ja unele. Juba antiikajast on teada, et puju padja alla panemine või puju tee joomine enne magamaminekut soodustab eredamaid ja selgemaid unenägusid. Tänapäeval on puju populaarne nende seas, kes tegelevad teadliku unenägemise (lucid dreaming) praktikatega.
Puju rahustav toime aitab leevendada ärevust, närvilisust ja kerget depressiooni. Ta toimib kerge sedatiivina, aidates uinuda neil, keda vaevab ülemõtlemine või stress. Unetuse korral võib proovida valmistada taimset seguteed, kuhu lisaks pujule kuuluvad ka meliss, palderjan või humal.
Kuidas teha unepatja?
Lihtne viis puju rahustava toime nautimiseks ilma seda sisse söömata on valmistada unepadi. Selleks kuivatage puju ladvad ja lehed ning toppige need väikese puuvillase või linase padjapüüri sisse. Padja võib asetada voodi peatsisse. Puju aroomid vabanevad kehasoojuse mõjul ja aitavad luua lõõgastava atmosfääri.
Puju kasutamine kulinaarias
Kuigi me räägime pujust peamiselt kui ravimtaimest, on tal oma kindel koht ka köögis. Puju on suurepärane maitseaine, eriti rasvaste liharoogade puhul. Tema mõrkjas ja vürtsikas maitse meenutab veidi rosmariini ja salveid, kuid on metsasem ja maalähedasem.
Traditsiooniliselt on puju kasutatud hane-, pardi- ja sealiha maitsestamiseks. Lisaks suurepärasele maitsele aitab puju lisamine toidule ennetada rasket tunnet kõhus, mis sageli rasvase toidu söömisega kaasneb. Maitseainena kasutatakse peamiselt noori lehti ja õisikuid, mida võib lisada toidule nii värskelt kui ka kuivatatult. Oluline on lisada puju toiduvalmistamise alguses, et maitsed jõuaksid seguneda, kuid mitte liialdada kogustega, et toit ei muutuks liiga kibedaks.
Korjamine ja kuivatamine
Parim aeg hariliku puju korjamiseks on vahetult enne õitsemist või õitsemise alguses, mil toimeainete sisaldus on kõige suurem – see jääb tavaliselt juuli ja augusti vahemikku. Ravimtaimena kasutatakse peamiselt taime ülemist osa ehk ladvaid (umbes 15–20 cm pikkuselt), mida lõigatakse kääride või noaga.
- Valige puhas kasvukoht: Ärge korjake puju suurte maanteede äärest ega tööstuspiirkondadest, kuna taimed võivad endasse koguda raskemetalle ja saasteaineid.
- Ilm: Korjamiseks sobib kõige paremini kuiv ja päikesepaisteline ilm, eelistatavalt pärast hommikuse kaste kadumist.
- Kuivatamine: Puju tuleb kuivatada varjulises, kuid hästi ventileeritud kohas. Taimed võib siduda väikestesse kimpudesse ja riputada tagurpidi või laotada õhukese kihina paberile. Vältige otsest päikesevalgust, et säilitada eeterlikud õlid ja taime loomulik värvus.
- Säilitamine: Kuivanud ürt purustatakse ja säilitatakse õhukindlalt suletud klaas- või paberkottides pimedas kohas. Õigesti hoiustatud puju säilitab oma raviomadused kuni kaks aastat.
Korduma kippuvad küsimused puju kohta
Kas puju teed võib juua iga päev?
Ei, puju ei soovitata tarbida pikaajaliselt ega suurtes kogustes. Kuna taim sisaldab tujooni, mis võib organismis kuhjuda, on soovitatav teha puju tee joomisel pause. Näiteks võib teha 1–2 nädalase kuuri ja seejärel pidada vähemalt sama pika pausi.
Mis vahe on harilikul pujul ja koirohul?
Mõlemad taimed kuuluvad samasse perekonda (Artemisia) ja on välimuselt sarnased, kuid koirohi (Artemisia absinthium) on oluliselt kibedama maitsega ja sisaldab rohkem tujooni. Harilik puju on mahedama toimega ja ohutum igapäevasemaks kasutamiseks. Visuaalselt on koirohu lehed mõlemalt poolt hõbehallid, samas kui harilikul pujul on lehe pealispind tumeroheline.
Kas puju võib tekitada allergiat?
Jah, puju on üks levinumaid õietolmuallergia põhjustajaid hilissuvel. Inimesed, kes on allergilised korvõieliste (näiteks kummeli, saialille või ambroosia) suhtes, peaksid puju tarvitamisega olema ettevaatlikud või seda vältima. Allergiline reaktsioon võib tekkida nii sissehingamisel kui ka teed juues.
Kas puju aitab jalgade väsimuse korral?
Jah, vanarahvas pani puju lehti jalanõude sisse või tegi jalavanne puju tõmmisega. See aitab leevendada jalgade väsimust, turseid ja liigset higistamist. Jalavanniks keeda suur peotäis puju oksi paaris liitris vees ja lisa see vanniveele.
