Harilik tamm (Quercus robur) on kahtlemata üks võimsamaid ja sügavamuõttelisemaid sümboleid Eesti looduses ning kultuuriloos. See on puu, mis seostub meile tugevuse, pikaealisuse ja väärikusega, olles sageli keskseks elemendiks nii vanades taluõuedes kui ka pühades hiites. Tamme istutamine ei ole pelgalt aiandustegevus, vaid pigem investeering tulevikku, sest selle puu tõeline hiilgus avaldub sageli alles inimpõlvede möödudes. Otsus tuua oma koduaeda või maamajapidamisse tamm vajab aga hoolikat kaalumist ja teadmisi, sest tegemist on nõudliku ja suurekasvulise liigiga, mis vajab kasvamiseks ruumi ja õigeid tingimusi. Et see majesteetlik puu saaks sirguda elujõuliseks ja pakkuda silmailu sadadeks aastateks, on oluline mõista tema bioloogilisi vajadusi alates õigest kasvukohast kuni esimeste eluaastate kriitilise hoolduseni.
Sobiva kasvukoha valimine on edu alus
Tamme istutamise juures on kõige kriitilisemaks faktoriks õige asukoha valik. Erinevalt paljudest ilupuudest või põõsastest, mida saab hiljem vajadusel ümber istutada, on tammel äärmiselt võimas ja sügavale tungiv sammasjuurestik. See tähendab, et kord juba juurdunud puud on hiljem peaaegu võimatu edukalt ümber kolida ilma taime tõsiselt kahjustamata. Seetõttu kehtib tamme puhul vanasõna: üheksa korda mõõda, üks kord istuta.
Eeskätt vajab harilik tamm valgust. Ta on valgusnõudlik puuliik, mis ei talu varju, eriti noores eas. Kui istutate tamme liiga lähedale teistele suurtele puudele või hoonete põhjapoolsesse külge, jääb puu kiratsema, tema võra kasvab ebaühtlaseks ja tüvi võib venida peenikeseks ja nõrgaks. Ideaalne asukoht on avatud ja päikeseküllane.
Teine oluline faktor on ruum. Täiskasvanud tamm on hiiglane, mille võra läbimõõt võib ulatuda 20–30 meetrini ja kõrgus samaväärseni. Linnatingimustes või väikeses aias võib tamm kiiresti muutuda probleemiks, varjutades terve krundi ja ulatudes naabriteni. Maakodus või suurel krundil tuleks tammele planeerida raadiusega vähemalt 10–15 meetrit vaba pinda, kus ei ole teisi suuri puid ega ehitisi.
Mullastiku suhtes eelistab tamm viljakat, sügavat ja parasniisket pinnast. Kõige paremini kasvab ta neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga saviliiv- või liivsavimuldadel. Vältida tuleks liigniiskeid alasid, kus põhjavesi on kõrgel, ning väga vaeseid ja kuivasid liivikuid. Kuigi tamm on visa, ei armasta ta “külmi jalgu” ehk seisvat vett juurestiku ümber.
Kasvatamine tõrust või istikust?
Tamme kasvatamiseks on kaks peamist viisi: kasvatada see ise tõrust või osta puukoolist ettevalmistatud istik. Mõlemal variandil on oma plussid ja miinused, mida tasub enne tegutsemist kaaluda.
Tõrust kasvatamine
See on kõige looduslähedasem ja emotsionaalselt siduvam viis. Tõrust kasvatatud puu kohaneb algusest peale konkreetse kasvukoha mikrokliima ja mullastikuga. Tõrud tuleks korjata sügisel, valides terved, prisked ja kahjustamata viljad. Parim aeg tõrude mulda panemiseks ongi sügis, kohe pärast nende varisemist, sest looduses toimub see just nii. Nii saavad tõrud talve jooksul vajaliku külmkarastuse ehk stratifikatsiooni.
Kui soovite tõrusid istutada kevadel, tuleb neid talvel hoida niiskes liivas ja jahedas (näiteks keldris või külmkapis), et säilitada idanevus. Tõru tuleks istutada umbes 3–5 cm sügavusele, asetades selle külili. Tuleb aga arvestada, et tõrust sirguva puu kasv on esimestel aastatel väga aeglane ja ta vajab kaitset umbrohu ning näriliste eest.
Puukooli istik
Puukoolist ostetud istiku eeliseks on ajavõit – te saate kohe paari aasta vanuse puuhakatise. Siin tuleb aga olla tähelepanelik juurestiku suhtes. Kuna tammel on tugev peajuur, on potis kasvatatud istikud (nõuistikud) paremad kui paljasjuursed istikud, sest nende juurekava on vähem häiritud. Paljasjuurset istikut ostes veenduge, et peajuur ei oleks liigselt kärbitud ega kuivanud. Istikuga alustades on tulemus visuaalselt koheselt nähtav ja puu on esimestel aastatel vastupidavam ilmastikuoludele.
Istutamise protsess samm-sammult
Korrektselt teostatud istutamine tagab puule hea stardi. Järgnev juhend aitab vältida levinud vigu, mis võivad tamme arengut pärssida.
- Augu kaevamine: Kaevake istutusauk, mis on vähemalt kaks korda laiem kui istiku juurepall, kuid sama sügav. Kobestage augu põhja ja külgi, et juurtel oleks lihtsam edasi tungida.
- Pinnase ettevalmistus: Kui olemasolev muld on väga vaene, segage väljakaevatud mulda komposti või kõdusõnnikut. Vältige värske sõnniku või liiga kange mineraalväetise panemist otse juurte vastu, see võib õrnu juuri põletada.
- Istutamine: Asetage istik auku nii, et juurekael (koht, kus tüvi läheb üle juurteks) jääks maapinnaga tasa või veidi kõrgemale. Liiga sügavale istutamine on üks sagedasemaid põhjuseid, miks puud hukkuvad – koor hakkab mädanema ja puu ei saa hapnikku.
- Toestamine: Suuremate istikute puhul on vajalik toestamine. Lööge tugiteivas auku enne taime paigaldamist, et vältida juurte vigastamist hiljem. Siduge puu teiba külge pehme sidemega, jättes piisavalt lõtku, et tüvi saaks tuule käes veidi liikuda – see tugevdab juurestikku.
- Kastmine ja multšimine: Pärast istutamist kastke puud rikkalikult, et muld tiheneks juurte ümber ja õhuvahed kaoksid. Katke juureala multšiga (puukoor, hakkepuit), jättes tüve ümbruse 5-10 cm ulatuses vabaks, et vältida haudumist.
Hooldus ja kaitse esimestel aastatel
Kuigi vana tamm on äärmiselt vastupidav, on noor puu üsna abitu. Esimestel aastatel on suurimaks ohuks konkurents vee ja toitainete pärast ning metsloomad.
Kastmine: Esimesel kahel suvel vajab tamm regulaarset kastmist, eriti põuaperioodidel. Kasta tuleks harvem, kuid põhjalikult, et vesi jõuaks sügavale juurteni. Pindmine sirtsutamine meelitab juured maapinna lähedale, muutes puu põuatundlikumaks.
Umbrohutõrje: Hoidke puu ümbrus vähemalt meetri raadiuses rohukamarast vaba. Muru on väga agressiivne vee ja toitainete tarbija ning võib noore tamme kasvu oluliselt pidurdada. Multšimine aitab seda probleemi leevendada.
Kaitse loomade eest: Talvel on noore tamme koor maiuspala jänestele, kitsedele ja hiirtele. Metskitsede ja jäneste vastu aitab spetsiaalne tüvekaitse (võrk või spiraal) või kogu istiku ümbritsemine kõrgema võrguga. Hiirte vastu, kes võivad lume all koort näri, aitab tüve ümber tallatud lumi või tihe võrk.
Võra kujundamine ja lõikamine
Tamme puhul on õigeaegne hoolduslõikus kriitilise tähtsusega, et vältida tulevikus ohtlikke olukordi. Tammedele on omane kasvatada konkureerivaid latvu või teravnurga all väljuvaid oksi. Sellised harunemiskohad on nõrgad ja võivad tormidega või lume raskuse all lõheneda, kahjustades puud pöördumatult.
Noore puu puhul tuleks soosida ühe tugeva ladva kasvu. Kui märkate topeltlatva, tuleks nõrgem või halvema asendiga haru eemaldada. Samuti tuleks eemaldada oksad, mis kasvavad tüvest välja väga terava nurga all (nn V-kujuline harunemine). Ideaalis peaksid oksad tüvega moodustama laiema, U-kujulise nurga. Lõikustöid on parim teha hilistalvel või varakevadel, enne mahlade liikumise algust, või suve teises pooles.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis tamme istutamisel ja kasvatamisel sageli tekivad.
- Kui kiiresti tamm kasvab?
Tamm on aeglasekasvuline puu, eriti esimestel eluaastatel, mil ta investeerib energia juurestiku arendamisse. Soodsatel tingimustel võib noor puu visata aastas kasvukõrgust 30–50 cm, kuid täiskasvanud puu mõõtmete saavutamine võtab aastakümneid.
- Millal hakkab tamm vilja kandma?
Lagedal kasvav tamm hakkab tõrusid kandma tavaliselt 20–25 aasta vanuselt. Metsas, kus konkurents on tihedam, võib viljakandvus alata alles 50–60 aasta vanuselt.
- Miks tamme lehed lähevad suve lõpus valgeks?
Seda põhjustab seenhaigus nimega jahukaste (Microsphaera alphitoides). See on tammel väga levinud, eriti niisketel suvedel. Täiskasvanud puule see üldiselt ohtu ei kujuta ja on pigem esteetiline probleem, kuid väga noori istikuid võib tugev nakkus kurnata. Noorte puude puhul võib kasutada fungitsiide.
- Kas tamme tohib istutada maja vundamendi lähedale?
Ei ole soovitatav. Tamme juurestik on võimas ja võib aja jooksul kahjustada vundamenti, kanalisatsioonitorusid või teekatteid. Ohutu kaugus majast on vähemalt 10–15 meetrit, et vältida tulevikus probleeme varju, langevate okste ja juurestikuga.
Pärand, mis ühendab põlvkondi
Otsus istutada tamm on märk usust tulevikku ja austusest looduse kestvuse vastu. See ei ole puu, mida istutatakse kiire tulemuse saamiseks, vaid pigem kingitus järeltulevatele põlvedele. Tänane hoolikas kasvukoha valik ja esimeste aastate vaev tasub end ära, kui aastakümnete pärast pakub see sama puu varju teie lastelastele, olles tunnistajaks aja kulgemisele ja pere ajaloole. Harilik tamm on elus monument, mis seob mineviku tulevikuga, ja selle eest hoolitsemine on väärikas ülesanne igale maaomanikule. Kui teil on piisavalt ruumi ja kannatlikkust, on tamme istutamine üks parimaid viise jätta endast maha püsiv ja elujõuline jälg.
