Viimastel aastatel on Eesti koduaiad teinud läbi märgatava muutuse, liikudes traditsioonilistest õuna- ja marjaaedadest mitmekesisemate ja eksootilisemate lahenduste suunas. Üha sagedamini võib meie kliimavöötmes kohata taimi, mida veel paarkümmend aastat tagasi peeti vaid lõunamaiste aedade pärusmaaks. Selle uue laine üheks säravaimaks täheks on tõusnud jaapani ploom ehk täpsemalt öeldes diploidne ploom ja selle hübriidid. Põhjus, miks see viljapuu on võitnud tuhandete aednike südamed, ei peitu vaid uudishimus, vaid praktilistes eelistest: need puud pakuvad sageli suuremat saagikust, varasemat viljakandvust ja maitseelamusi, mis erinevad kardinaalselt harjumuspärasest euroopa ploomist. Kui otsite oma aeda midagi, mis ühendaks endas ilupuu graatsilisuse ja tarbepuu praktilisuse, on jaapani ploomi fenomeniga tutvumine hädavajalik.
Mis eristab jaapani ploomi tavalisest euroopa ploomist?
Paljud algajad aednikud võivad küsida, kas ploomil ja ploomil on üldse mingit olulist vahet. Tegelikkuses on erinevused euroopa ploomi (Prunus domestica) ja jaapani ploomi (Prunus salicina) vahel märkimisväärsed ning algavad juba vilja tekstuurist ja maitsest.
Euroopa ploomid, mida me tunneme sortide ‘Liivi kollane’ või ‘Edinburgh’ järgi, on sageli tihedama, mõnikord isegi jahuse viljalihaga ning nende maitsebukett on klassikaliselt hapukas-magus. Seevastu jaapani ploomid on tuntud oma erakordse mahlasuse poolest. Nende viljaliha on pigem sulav ja klaasjas, meenutades kohati virsikut või nektariini. Maitse on sageli magusam ja aromaatsem, vähem parkaineid sisaldav.
Teine oluline erinevus on puu kasvukuju ja lehestik. Jaapani ploomipuud on sageli jõulisema kasvuga, nende lehed on piklikumad ja kitsamad, meenutades veidi virsiku lehti. See annab puule dekoratiivse välimuse isegi siis, kui see parajasti vilja ei kanna. Samuti on nende õitseaeg äärmiselt varajane ja õierohke, kattes puu valge vahuga ajal, mil teised viljapuud alles ärkavad.
Külmakindlus ja Eestisse sobivad sordid
Üks peamisi hirme, mis seostub sõnaga “jaapani”, on külmakindlus. Puhasliigiline Prunus salicina võib tõepoolest meie karmides talvedes hätta jääda. Kuid see, mida Eesti puukoolides jaapani ploomi nime all müüakse, on enamasti aretustöö tulemus – ristandid, kus on ühendatud jaapani ploomi suured ja maitsvad viljad ning alõtša (Prunus cerasifera) vastupidavus.
Neid hübriide nimetatakse sageli ka vene ploomideks või hübriidploomideks, kuna suur osa aretustööst on tehtud Venemaal ja Valgevenes, kus kliimatingimused sarnanevad meie omadega. Siin on mõned sordid, mis on end Eesti aedades tõestanud:
- ‘Kubanskaja Kometa’ (Kometa): See on vaieldamatult kõige populaarsem sort Eestis. Viljad on suured, punased ja väga maitsvad. Sort on äärmiselt saagikas ja mis peamine – väga hea talvekindlusega. Puu on isefertiilne (osaliselt), kuid parema saagi annab risttolmlemisel.
- ‘Mara’: Valgevene aretis, mis paistab silma oma erekollaste, väga magusate viljadega. See on hilisema valmimisajaga ja väga haiguskindel sort.
- ‘Skoroplodnaja’: Nagu nimigi viitab, on tegemist varaviljuva sordiga. Viljad on väiksemad, kuid valmivad väga vara ja on maitselt vürtsikad.
- ‘Sonia’: Uuem sort, millel on suured, lillakaspunased viljad ja kreemjas viljaliha. Väga hea vastupidavusega meie heitlikele kevadetele.
Kasvukoha valik ja mullanõudlused
Edukas jaapani ploomi kasvatamine algab õigest asukohast. Kuna need puud alustavad vegetatsiooni väga vara, on nad vastuvõtlikud kevadistele öökülmadele, mis võivad kahjustada õisi. Seetõttu on ideaalne kasvukoht tuulte eest kaitstud, kuid päikeseline. Lõunapoolne majasein või tiheda heki varjualune on suurepärased valikud, kuna need akumuleerivad soojust.
Mulla suhtes on jaapani ploomid (ja nende hübriidid alõtšaga) vähem nõudlikud kui euroopa ploomid. Nad taluvad paremini kergemat ja liivasemat mulda, kuid parima tulemuse annab siiski viljakas, huumusrikas ja neutraalse reaktsiooniga (pH 6,0–7,0) muld. Vältida tuleks liigniiskeid ja happelisi muldasid, kus põhjavesi on kõrgel. Liigniiskus soodustab juurekaela haudumist, mis on nende puude üks sagedasemaid hukkumise põhjuseid.
Istutamise kuldreeglid
- Kaevake piisavalt suur istutusauk (vähemalt 60×60 cm), et juurestik saaks vabalt laieneda.
- Segage väljakaevatud muld komposti ja puutuhaga (kui muld on happeline).
- Ärge istutage puud liiga sügavale – juurekael peab jääma maapinnaga tasa või veidi kõrgemale.
- Kastke korralikult ja toestage puu esimesel kahel aastal, et juurdumine oleks stabiilne.
Tolmeldamine: kriitiline tegur saagikuses
Üks levinumaid pettumusi, mida aednikud kogevad, on rikkalik õitsemine, millele ei järgne vilju. Jaapani ploomide puhul on süüdlaseks sageli puudulik tolmeldamine. Erinevalt paljudest euroopa ploomidest on enamik diploidseid ploome risttolmlejad. See tähendab, et nad vajavad viljastumiseks teise sordi või liigi õietolmu.
Parimaks tolmuandjaks jaapani ploomidele on harilik alõtša või teine diploidne ploomisort. Euroopa ploomid (nagu ‘Liivi kollane’) jaapani ploomi ei tolmenda, kuna nende kromosoomide arv on erinev ja ka õitseajad ei kattu. Seega, kui plaanite istutada aeda näiteks sordi ‘Mara’, peaks läheduses kasvama ka ‘Kometa’ või mõni metsistunud alõtša. See on aspekt, mida puukoolist istikut ostes tuleb kindlasti müüjaga täpsustada.
Hoolduslõikus ja võra kujundamine
Jaapani ploomid kasvavad noorena äärmiselt jõudsalt, visates aastas juurde meetriseid või pikemaidki võrseid. Kui puu jätta omapäi, muutub see kiiresti tihedaks “luuaks”, kus valgus ei pääse võra sisemusse, viljad jäävad väikeseks ja oksad murduvad saagi raskuse all.
Lõikamisel kehtib reegel: jaapani ploomi lõigatakse pigem suvel või varakevadel, kuid mitte talvel. Parim kujundusvorm on vaasikujuline võra (ladvata võra), kus eemaldatakse keskmine juhtoks ja jäetakse 3-4 põhiharu kasvama väljapoole. See tagab maksimaalse päikesevalguse jõudmise viljadeni, mis on hädavajalik suhkrute tekkeks ja viljade valmimiseks.
Oluline on teada, et erinevalt õunapuust kannab jaapani ploom saaki sageli eelmise aasta pikkadel võrsetel ja bukettokstel. Seetõttu ei tohi võra liiga tugevalt tagasi kärpida, vaid pigem harvendada, eemaldades ristuvad ja sissepoole kasvavad oksad.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millal hakkab jaapani ploom vilja kandma?
Jaapani ploomid ja nende hübriidid on tuntud oma varaviljakuse poolest. Sageli võib esimesi õisi ja vilju näha juba 2. või 3. aastal pärast istutamist. See on oluline eelis võrreldes mõnede euroopa sortidega, mille saagikande algust tuleb oodata 5-6 aastat.
Kas jaapani ploomi viljad säilivad kaua?
Üldjuhul on jaapani ploomid mõeldud värskelt tarbimiseks ja nende säilivusaeg on lühem kui hilistel euroopa ploomidel. Külmikus võivad nad säilida paar nädalat, kuid toatemperatuuril muutuvad nad kiiresti pehmeks. Nad sobivad suurepäraselt kompotiks ja moosiks, kuid ei ole parimad kuivatamiseks suure veesisalduse tõttu.
Miks kukuvad väikesed viljad puu alt maha?
Juuni alguses toimuv viljahakatiste varisemine on loomulik protsess, millega puu reguleerib oma koormust. Kui aga varisemine on massiline, võib põhjuseks olla kuivus (puudus veest viljade kasvuajal), tolmeldamise puudulikkus või öökülma kahjustus vahetult pärast õitsemist.
Kas jaapani ploomi tohib pookida tavalisele ploomile?
Jah, jaapani ploomi oksi saab pookida euroopa ploomi võrasse, kuid tuleb arvestada kasvutugevuse erinevustega. Jaapani ploom kasvab sageli kiiremini ja jämedamaks kui alus, mis võib tekitada ebakõla pookekohas. Kindlam on pookida alõtša seemikule.
Kuidas kaitsta puid talvel?
Noored puud vajavad kindlasti tüvekaitseid näriliste (hiired, jänesed) eest, kuna koor on õhuke ja maitsev. Külmaõrnemate sortide puhul võib esimestel aastatel mässida tüve ümber pakasekanga. Vanemad puud on Eesti tingimustes reeglina piisavalt vastupidavad ja lisakatmist ei vaja.
Uued suunad sordiaretuses ja katsetamise rõõm
Huvi jaapani ploomide vastu on andnud tõuke ka kohalikule ja naaberriikide sordiaretusele. Eesmärgiks on saada puid, mis oleksid veelgi haiguskindlamad (eriti luuviljaliste mädaniku ja lehevarisemistõve suhtes) ning mille viljad oleksid transpordikindlamad. Aednikule tähendab see laienevat valikut ja võimalust katsetada erinevate värvide ja maitsetega.
Jaapani ploomi kasvatamine on suurepärane näide sellest, kuidas kliimamuutused ja aretustöö avardavad meie võimalusi. See ei ole enam riskantne eksperiment, vaid pigem teadlik valik mitmekesisuse kasuks. Nende puude ilu õitsemise ajal ja viljade eksootiline maitse hilissuvel pakuvad tasu, mis ületab kuhjaga hooldusele kulutatud aja. Iga aednik, kes soovib oma viljapuuaias näha midagi enamat kui tavaline ‘Ploom’, võiks kaaluda vähemalt ühe diplomaatse ploomipuu või selle hübriidi istutamist – see on investeering maitsvama ja värvikirevama aia tulevikku.
