Sügise saabudes on paljudes Eesti kodudes tuttav vaatepilt: köögilaual või nurgas troonib üks või mitu hiiglaslikku kõrvitsat, mille sugulased või sõbrad on lahkelt aiasaadustena kaasa andnud. Esimese hooga valmib neist sageli klassikaline püreesupp, mis on kahtlemata maitsev ja soojendav. Kuid pärast kolmandat supipäeva hakkab entusiasm raugema ja tekib küsimus – mida selle ülejäänud viie kilo viljalihaga peale hakata? Kõrvits on tegelikult üks mitmekülgsemaid köögivilju meie toidulaual, sobides suurepäraselt nii soolastesse praadidesse, mahlastesse küpsetistesse kui ka hoidistesse. Kui lased fantaasia lendu ja katsetad uusi valmistusviise, avastad peagi, et kõrvitsast võib saada sinu sügisese toidulaua vaieldamatu staar, millest ei saa kunagi küllalt.
Röstimine – saladus, mis toob maitsed esile
Paljud inimesed teevad vea, keetes kõrvitsat vees peaaegu iga toidu jaoks. Kuigi see sobib supi tegemiseks, siis enamiku teiste roogade puhul on parimaks ettevalmistusmeetodiks ahjus röstimine. Röstimine karamelliseerib kõrvitsas leiduvad looduslikud suhkrud, muutes maitse sügavamaks, pähklisemaks ja intensiivsemaks. Lisaks aitab see vabaneda liigsest veest, mis on eriti oluline küpsetiste puhul.
Kõrvitsapüree valmistamiseks, mida saad hiljem kasutada nii kookides, pannkookides kui ka pastakastmetes, toimi järgmiselt:
- Lõika kõrvits pooleks ja eemalda seemned (ära viska neid ära, sellest räägime hiljem).
- Lõika vili sektoriteks või suuremateks kuubikuteks.
- Aseta tükid ahjuplaadile, nirista peale veidi õli ja küpseta 200 kraadi juures umbes 30–45 minutit, kuni viljaliha on pehme ja ääred kergelt pruunistunud.
- Püreesta jahtunud viljaliha saumikseriga või köögikombainis.
Selline röstitud püree on kuldaväärt tooraine, mida võid portsjonitena sügavkülma panna. See on baasiks sadadele retseptidele, alates hommikusmuutidest kuni pidulike magustoitudeni.
Soolased road, mis üllatavad
Kui supp on menüüst väljas, siis järgmine loogiline samm on vaadata Itaalia köögi poole. Kõrvits sobib ideaalselt pastaroogadesse ja risottosse, pakkudes kreemist tekstuuri ilma liigse kooreta.
Kreemine kõrvitsapasta salveiga
Üks parimaid maitsekombinatsioone maailmas on kõrvits ja salvei. Selle roa valmistamiseks prae pannil või ja salveilehed krõbedaks. Lisa eelnevalt valmistatud kõrvitsapüree ja veidi pasta keeduvett. Sega see kõik äsja kurnatud pastaga (näiteks penne või fusilli) kokku. Tulemuseks on sametiselt pehme kaste, mis katab iga makaroni. Serveerimisel lisa ohtralt riivitud parmesani ja soovi korral krõbedat peekonit.
Kõrvitsa-gnocchid
Klassikalised kartulignocchid on maitsvad, kuid kõrvitsagnocchid on samm edasi. Asenda retseptis pool kartulist röstitud kõrvitsapüreega. Kuna kõrvits on vesine, on oluline see enne tainasse segamist korralikult nõrutada või pannil kuivemaks aurutada. Tulemuseks on imeilusa oranži värvusega ja kergelt magusa alatooniga klimbid, mis sobivad suurepäraselt või-küüslaugu kastmega.
Ahjukõrvits feta ja granaatõunaga
See on roog, mis sobib nii iseseisvaks kergeks eineks kui ka lisandiks liha kõrvale. Lõika kõrvits kuubikuteks (Muskaatkõrvits on siinkohal suurepärane valik, kuna see hoiab hästi vormi) ja sega oliiviõli, mee, tšillihelveste ning rosmariiniga. Rösti ahjus pehmeks. Vahetult enne serveerimist murenda peale soolakat fetajuustu ja puista üle granaatõunaseemnetega. Soolane juust, magus-vürtsikas kõrvits ja hapukas granaatõun loovad suus tõelise maitsete sümfoonia.
Magusad küpsetised ja hommikusöögid
Kõrvits on botaaniliselt mari ja oma olemuselt üsna magus, mistõttu on see ideaalne komponent magustoitudes. See lisab kookidele ja saiadele uskumatut mahlasust, lubades sageli vähendada retseptis rasvaine kogust.
Vürtsikas kõrvitsakeeks
Unusta kuiv poekeeks. Kõrvitsapüreega valmistatud keeks püsib mahlane mitu päeva. Võtmesõnaks on siin vürtsid: kaneel, ingver, muskaatpähkel ja nelk. Need vürtsid toovad kõrvitsa maitse esile, ilma et kook maitseks nagu köögivili. Lisa tainasse ka peotäis kreeka pähkleid või tumeda šokolaadi tükke, et anda tekstuurile põnevust. Glasuuriks sobib ideaalselt toorjuustukreem vähese sidrunimahlaga.
Kõrvitsapannkoogid
Pühapäevahommikused pannkoogid saavad tervislikuma ja sügisema kuue, kui segad tainasse pool klaasi kõrvitsapüreed. Tainas jääb seeläbi paksem ja kohevam. Ameerika stiilis paksud pannkoogid kõrvitsaga, serveeritud vahtrasiirupi ja pekanipähklitega, on hommikusöök, mis paneb terve pere naeratama.
Ameerika pühadeklassika – kõrvitsapirukas
Kuigi Eestis ollakse harjunud pigem õunakookidega, tasub proovida klassikalist Pumpkin Pie’d. Selle põhjaks on muretainas ja täidiseks rikkalik segu kõrvitsapüreest, munadest, kondenspiimast (või koorest) ja vürtsidest. Küpsedes muutub täidis tardunuks, sarnanedes tekstuurilt veidi crème brûlée‘ga. See on rammus, kuid vastupandamatu suutäis külma piima või vahukoore kõrvale.
Hoidistamine – talvevarud purki
Kui kõrvitsat on tõesti nii palju, et söömisega ei jõua järgi, on aeg purgid välja otsida. Hoidistamine on eestlastele loomuomane ja kõrvits on selleks väga tänulik tooraine.
Marineeritud kõrvits – nostalgiline klassika
Eestlase jõululaud pole täiuslik ilma marineeritud kõrvitsata. Krõmpsuvad kollased kuubikud magushapus marinaadis on ideaalne lisand seaprae ja verivorsti juurde. Parima tulemuse saamiseks kasuta kindlasti äädikat, suhkrut, nelki, kaneelikoort ja vürtsi. Nipp, kuidas kõrvits ei läheks liiga pehmeks ega laguneks: leota tükke enne keetmist lahjas äädikalahuses või söögisoodavees üleöö. See hoiab tüki pinna tugevana, samas kui sisu jääb pehmeks.
Kõrvitsa-apelsinimoos
Kõrvitsast saab keeta imelise moosi, mis meenutab maitselt aprikoosi. Kuna kõrvitsal endal on mahe maitse, vajab see särtsu. Lisa keetmisel ohtralt apelsini või sidrunit (koos koorega, kui see on mahe) ja ingverit. Tulemuseks on kuldkollane ja soojendav moos, mis sobib suurepäraselt röstsaiale, pannkookidele või isegi juustuvaliku kõrvale.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kõrvitsaga seoses tekib kodukokkadel tihti samu küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.
1. Kas kõrvitsat võib külmutada?
Jah, ja see on väga soovitatav! Toorest kõrvitsat võib külmutada kuubikutena, mis sobivad hiljem otse supipotti või ahjuplaadile. Veelgi ruumisäästlikum on külmutada valmis kõrvitsapüreed portsjonkottides (näiteks 200g kaupa). Nii on sul alati koogi- või pastamaterjal käepärast.
2. Kas kõrvitsa koort võib süüa?
See sõltub sordist. Hokkaido kõrvitsa (väike, erkpunane) ja muskaatkõrvitsa koor muutub küpsetamisel pehmeks ja on täiesti söödav. Suure hiidkõrvitsa koor on aga tavaliselt liiga paks ja puine, mistõttu tuleks see eemaldada. Spagetikõrvitsa koort samuti ei sööda, vaid sisu kaabitakse pärast küpsetamist välja.
3. Kuidas säilitada tervet kõrvitsat?
Terve, vigastusteta koorega kõrvits säilib jahedas ja kuivas ruumis (umbes 10-15 kraadi) mitu kuud, vahel isegi kevadeni. Oluline on, et kõrvits ei saaks külma ega oleks liiga niiskes kohas, kus hallitus võiks tekkida. Kui oled kõrvitsa juba lahti lõiganud, säilib see külmkapis toidukilesse mähituna umbes nädala.
4. Milline kõrvitsasort on parim küpsetamiseks?
Muskaatkõrvits on oma tiheda, magusa ja erksavärvilise viljalihaga parim valik kookideks ja magustoitudeks. Hiidkõrvits on vesisem ja mahedam, sobides paremini suppideks ja hoidisteks. Hokkaido on suurepärane röstimiseks, kuna on jahusema tekstuuriga ja meenutab veidi kastanit.
Ära viska seemneid minema – tee tervislik snäkk
Kõrvitsa puhastamisel jääb alles suur hulk seemneid, mis rändavad tihti prügikasti või komposti. See on aga suur raiskamine, sest kõrvitsaseemned on tõelised toitainepommid, sisaldades rohkelt magneesiumi, tsinki ja tervislikke rasvu. Nende valmistamine on lihtsamast lihtsam ja tulemus on kordades parem kui poest ostetud pakiseemnetel.
Esmalt puhasta seemned suuremast viljalihast. Kõige lihtsam on seda teha sõelal voolava vee all. Seejärel kuivata seemned hoolikalt majapidamispaberiga või köögirätikul – mida kuivemad need on, seda krõbedamad need jäävad. Sega kuivad seemned kausis vähese õli ja oma lemmikmaitseainetega. Klassikaline valik on meresool, kuid võid katsetada ka suitsutatud paprika, karripulbri, küüslaugupulbri või isegi kaneeli-suhkru seguga.
Laota maitsestatud seemned ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Rösti neid 160–170 kraadi juures umbes 15–20 minutit, aeg-ajalt segades, et need ühtlaselt pruunistuksid. Ole valvas, sest seemned võivad kiiresti kõrbeda! Õigesti röstitud seemned on kuldsed ja krõmpsuvad. Need sobivad suurepäraselt teleri ees krõbistamiseks, aga on ka asendamatu lisand püreesuppidele ja värsketele salatitele, andes toidule vajalikku tekstuuri ja pähklist maitset.
