Orhideed on ühed armastatuimad toataimed, mis kaunistavad meie kodusid oma eksootiliste ja kauakestvate õitega. Sageli saame õitsva taime kingituseks või ostame selle poest hetkeemotsiooni ajel, kuid kui viimane õis langeb, jääb järele vaid roheliste lehtedega vars, mis võib kuude või isegi aastate viisi muutumatuna seista. Paljud taimeomanikud heidavad sel hetkel meelt, arvates, et on teinud midagi valesti või et taim on oma eluea lõpetanud. Tegelikkuses on orhidee puhkeperiood täiesti loomulik nähtus ning õigete võtete ja kannatlikkusega on võimalik meelitada see troopiline kaunitar uuesti ja veelgi võimsamalt õitsema. Alljärgnevalt vaatame süvitsi, millised keskkonnategurid ja hooldusvõtted mõjutavad orhideede õitsemistsüklit ning kuidas saate kodustes tingimustes luua ideaalse mikrokliima uute õievarte tekkeks.
Valgus on kõige kriitilisem faktor
Kõige sagedasem põhjus, miks orhidee (eriti populaarne kuuking ehk Phalaenopsis) keeldub uuesti õitsemast, on ebapiisav valgus. Kuigi orhideed ei talu reeglina kõrvetavat keskpäevast päikest, vajavad nad fotosünteesiks ja energia kogumiseks siiski väga palju hajusat valgust. Ilma piisava valgusenergiata suudab taim vaid kasvatada uusi lehti, kuid tal ei jätku jõudu õievarre moodustamiseks.
Orhidee asukoha valikul tuleks silmas pidada järgmist:
- Idapoolne aknalaud: See on enamasti ideaalne asukoht. Taim saab hommikul mahedat päikest, mis ei ole liiga intensiivne, kuid on piisavalt ere fotosünteesi käivitamiseks.
- Lõunapoolne aken: Talveperioodil on see suurepärane valik, kuna päike käib madalalt ja on nõrgem. Suvel võib aga lõunapäike lehti kõrvetada, mistõttu tuleks taime kaitsta õhukese kardinaga või tõsta ta aknast veidi eemale.
- Lehtede värvuse jälgimine: Taim ise annab märku, kas valgust on piisavalt. Tumerohelised lehed viitavad tavaliselt valguse puudusele – taim toodab rohkem klorofülli, et püüda kinni iga võimalik valguskiir. Heledamad, kollakasrohelised lehed on märk piisavast valgusest. Kui lehed muutuvad punakaks või lillakaks, on see märk liigsest päikesest (päikesepõletusest).
Temperatuuri kõikumine kui käivitaja
Looduses kasvavad orhideed puudel ja kogevad ööpäevaseid temperatuurikõikumisi. Paljudel sortidel, eriti kuukingadel, on õitsemise initsieerimiseks vaja tunda temperatuuri langust. See annab taimele signaali, et hooaeg on muutumas ja on aeg paljunemiseks ehk õitsemiseks.
Kui teie orhidee on terve ja tugev, kuid pole pikka aega õitsenud, proovige järgmist strateegiat:
- Asetage taim kohta, kus öine temperatuur on päevasest umbes 5–8 kraadi madalam.
- Ideaalis võiks öine temperatuur langeda umbes 15–16 kraadini, samas kui päevane temperatuur püsib toasoojana (20–24 kraadi).
- Hoidke taime sellistes tingimustes 2–4 nädalat. See “jahe šokk” on sageli kõige tõhusam viis uinunud taime äratamiseks.
Oluline on siinkohal vältida tuuletõmmet. Jahedam õhk on hea, kuid külm tuul avatud aknast võib taimele, eriti tema arenevatele pungadele, hukatuslikult mõjuda.
Õige kastmistehnika ja niiskustase
Orhideede juured on loodud kiirelt vett imama ja seejärel kiirelt kuivama. Pidev niiskus potis viib juuremädanikuni, mis on üks kindlamaid viise taime tapmiseks. Õitsemise soodustamiseks peab juurestik olema terve ja tugev.
Kastmisel tuleks järgida reeglit: pigem harvem ja põhjalikult kui tihti ja vähe. Parim meetod on uputamine. Tõstke orhideepott (ilma ümbrisepotita) toasooja veega täidetud anumasse ja laske tal seal seista 10–15 minutit. Seejärel laske liigsel veel täielikult välja nõrguda. Ärge kunagi jätke orhideed vette ligunema pikemaks ajaks.
Kuidas aru saada, millal kasta?
- Vaadake juuri (kui pott on läbipaistev). Hõbedased või hallikad juured tähendavad, et taim vajab vett. Erkrohelised juured on märgid piisavast niiskusest.
- Katsuge substraati sõrmega – see peaks olema täiesti kuiv enne uut kastmist.
- Tõstke potti. Kuiv pott on tuntavalt kergem kui äsja kastetud pott.
Väetamine: toitained uueks stardiks
Orhideed kasvavad looduses toitainetevaeses keskkonnas, saades mineraale viveest ja lagunevast orgaanikast. Kodustes tingimustes vajavad nad aga lisatoitu, et jaksa uusi õisi luua. Siiski kehtib siin põhimõte “vähem on rohkem”.
Kasutage spetsiaalset orhideeväetist ja jälgige pakendil olevaid juhiseid, kuid lahjendage lahust veelgi rohkem kui soovitatud. Üleväetamine võib põletada juuri ja takistada õitsemist. Õitsemise stimuleerimiseks võib valida väetise, milles on suurem fosforisisaldus (N-P-K tähistuses keskmine number). Lämmastik soodustab lehtede kasvu, fosfor aga õite ja juurte arengut.
Oluline on meeles pidada, et väetada tohib ainult aktiivse kasvu ajal. Kui taim on täielikus puhkeseisundis, tuleks väetamisest loobuda. Samuti ei tohi kunagi väetada täiesti kuiva taime – kastke taime enne puhta veega ja alles seejärel väetiselahusega.
Mida teha vana õievarrega?
See on üks sagedasemaid küsimusi ja tekitab palju segadust. Õige tegutsemine sõltub sellest, millises seisukorras vars on ja mis liiki orhideega on tegemist. Kuukinga puhul on teil mitu valikut:
Kui vars on pruun ja kuivanud: Lõigake see julgelt maha võimalikult taime baasi lähedalt. Surnud vars ei tooda enam kunagi õisi ja selle hoidmine on vaid esteetiline probleem.
Kui vars on roheline: Siin on kaks koolkonda. Ühed soovitavad varre täielikult eemaldada, et taim saaks suunata energia uute lehtede ja juurte kasvatamisse, mis tagab tulevikus tugevama õitsemise. Teine, kärsitum variant, on varre tagasilõikamine. Leidke varrel “uinunud silm” (väike paksend, mis on kaetud soomusega) ja lõigake vars maha umbes 1–2 sentimeetrit selle kohalt. Sageli ajab orhidee sellest uinunud pungast välja uue haru, mis hakkab õitsema kiiremini kui täiesti uue varre kasvatamine. Siiski võivad sellised õied olla veidi väiksemad kui esimesel korral.
Orhideede Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Miks mu orhidee ajab ainult lehti ja juuri, aga mitte õisi?
See on klassikaline märk sellest, et taim on terve, kuid tal puudub õitsemiseks vajalik stiimul. Tavaliselt on põhjuseks liiga vähene valgus või liiga ühtlane temperatuur. Proovige tõsta taim valgemasse kohta ja tekitada öine temperatuurilangus.
Kas orhidee juured, mis potist välja kasvavad, tuleks ära lõigata?
Ei, kindlasti mitte. Need on õhujuured, mis aitavad taimel õhust niiskust siduda ja fotosünteesida. Looduses kasutab orhidee neid ka puuokstlest kinnihoidmiseks. Õhujuurte eemaldamine nõrgestab taime ja avab haavad haigustele. Kui need teid häirivad, proovige järgmise ümberistutamise ajal suunata need ettevaatlikult potti, kuid ärge murdke neid.
Kui kaua võtab aega, et orhidee uuesti õitsema hakkaks?
See nõuab kannatlikkust. Pärast õitsemise lõppu vajab taim puhkeperioodi, mis võib kesta 2 kuni 9 kuud. Mõned sordid õitsevad kord aastas, teised (nagu teatud kuukingad) võivad õitseda peaaegu aastaringselt lühikeste pausidega. Kui tingimused on õiged ja taim on terve, on uus õitsemine vaid aja küsimus.
Minu orhideel tekkisid õienupud, kuid need kuivasid ja kukkusid maha enne avanemist. Miks?
Seda nähtust nimetatakse pungade varisemiseks (“bud blast”). Peamised süüdlased on järsud keskkonnamuutused: tuuletõmme, liiga kuiv õhk (näiteks radiaatori lähedus), järsk temperatuurilangus või etüleenigaas (vt viimast peatükki). Samuti võib põhjuseks olla transpordistress poest koju toomisel.
Varjatud ohud: Etüleen ja kuiv õhk
Lisaks valgusele, veele ja temperatuurile on veel paar peenemat nüanssi, mis võivad teie õitsemisplaanid rikkuda. Üks neist on etüleen. Tegemist on gaasiga, mida eritavad valmivad puuviljad, eriti õunad ja banaanid, aga ka närbuvad lilled. Orhideed on etüleeni suhtes äärmiselt tundlikud. Kui teie orhidee seisab puuviljakausi läheduses, võib see põhjustada õienuppude enneaegset vananemist ja varisemist või takistada uute õievarte teket täielikult. Hoidke oma õitsejad puuviljadest ohutus kauguses.
Teine oluline faktor on õhuniiskus. Meie kodud on keskkütteperioodil sageli liiga kuivad (suhteline õhuniiskus alla 30-40%), samas kui orhideed eelistaksid 50-70% niiskust. Liiga kuivas õhus võivad lehed kortsuda ja õienupud kuivada. Niiskustaseme tõstmiseks on lihtsaid nippe: kasutage õhuniisutajat, asetage orhideepott kivikestega täidetud alusele, kus on veidi vett (pott ei tohi vees seista, vaid kivide peal), või piserdage taime lehti hommikuti pehme veega. Piserdamisel tuleb vältida vee sattumist lehekaenaldesse ehk südamikku, kuna seisev vesi võib seal põhjustada kiiret mädanemist.
