Suvi on täies hoos ja koos soojade ilmadega on aianduskeskustes, turgudel ning puukoolides alanud tõeline lavendlihullus. See Vahemere maade sümboltaim on leidnud kindla koha eestlaste südametes ja aedades, pakkudes silmailu oma lillakassiniste õitega ning lummavat aroomi, mis meelitab ligi mesilasi ja liblikaid. Kui varasematel aastatel peeti lavendlit pigem kapriisseks taimeks, mida oli keeruline meie kliimas üle talve hoida, siis teadlikkus sobivatest sortidest ja õigetest kasvutingimustest on teinud sellest ühe armastatuima püsiku. Praegune hooaeg on toonud müügile erakordselt laia valiku istikuid, alates pisikestest potitaimedest kuni suurte, juba aastaid kasvanud põõsasteni, kuid koos nõudlusega on muutunud ka hinnakiri.
Lavendli hinnad sel hooajal: mida on oodata?
Tänavune aiandushooaeg on toonud kaasa üldise hinnatõusu, mis ei ole jätnud puutumata ka ilutaimede sektorit. Lavendli puhul sõltub hind väga suurel määral istiku suurusest, kasvatajast ning sordi eripärast. Üldjoontes võib hinnad jagada kolme kategooriasse: soodsad masstootmise taimed, kvaliteetsed puukooliistikud ja suured disaintaimed.
Kõige soodsamad leiud on tavaliselt saadaval suurtes ehitus- ja aianduspoodides ning toidukaupluste kampaaniate raames. Nende hinnad on sel aastal jäänud vahemikku 3.50 € kuni 6.00 € taime kohta. Tavaliselt on tegemist väiksemas, 9–12 cm läbimõõduga potis (P9 või P12) kasvavate taimedega. Ostja peab siinkohal olema tähelepanelik: sageli müüakse nendes kohtades Hollandist imporditud taimi, mis on küll visuaalselt atraktiivsed ja õisi täis, kuid mille juurekava võib olla nõrk või sort ei pruugi olla Eesti talveks piisavalt vastupidav.
Kohalike puukoolide ja spetsialiseerunud püsikutekasvatajate hinnad on mõnevõrra kõrgemad, jäädes vahemikku 7.00 € kuni 15.00 € korraliku, 2-liitrise või suurema poti eest. Kuigi hind on krõbedam, on sellel selge põhjendus: need taimed on karastatud Eesti kliimas, neil on tugevam juuresüsteem ja sordiehtsus on garanteeritud. Paljud aiapidajad eelistavad just seda hinnaklassi, kuna pikaajaline investeering tasub end paremini ära kui igal kevadel uute taimede ostmine.
Eraldi kategooria moodustavad suured, juba täisjõus lavendlipõõsad ja tüvivormid, mida kasutatakse kohese efekti saavutamiseks terrassidel või sissekäikude juures. Selliste eksklusiivsemate taimede hinnad algavad 25 eurost ja võivad ulatuda kuni 60 euroni või enamgi, olenevalt taime vanusest ja poti dekoratiivsusest.
Populaarseimad sordid Eesti kliimasse
Lavendli kasvatamisel Eestis on edu võtmeks õige sordi valik. Kuigi maailmas on sadu lavendlisorte, ei pea enamik neist meie heitlikele talvedele ja niiskele kevadele vastu. Seetõttu domineerivad müügitabelites tähklavendli (Lavandula angustifolia) sordid, mis on tuntud oma parema külmakindluse poolest.
1. ‘Hidcote Blue’
See on vaieldamatult kõige populaarsem ja usaldusväärsem sort Eesti aedades. ‘Hidcote Blue’ on tuntud oma sügavsiniste, peaaegu lillakas-mustjate õite ja hõbedase lehestiku poolest. Taim kasvab umbes 40–50 cm kõrguseks ja moodustab tiheda, kompaktse puhma. Tema suurimaks eeliseks on stabiilne talvekindlus ja aeglasem kasv, mis tähendab, et põõsas ei vaju nii kergelt laiali kui mõned teised sordid. See sort on ideaalne ääristaimedeks ja kiviktaimlatesse.
2. ‘Munstead’
Teine väga levinud sort, mida sageli soovitatakse algajale aednikule. ‘Munstead’ on veidi lopsakama kasvuga ja heledamate, lillakassiniste õitega kui ‘Hidcote’. Ta on väga aromaatne ja hakkab sageli õitsema veidi varem. ‘Munstead’ talub pügamist hästi ja on samuti suurepärase külmakindlusega. Kuna ta kasvab veidi kiiremini, sobib ta hästi suuremate pindade katmiseks.
3. ‘Rosea’ ja ‘Edelweiss’
Kes otsib vaheldust klassikalisele lillale, valib sageli ‘Rosea’ (kahvaturoosad õied) või ‘Edelweiss’ (valged õied). Need sordid on veidi õrnemad kui sinised klassikud, kuid pakuvad peenras kaunist kontrasti. Nende hinnad on tavaliselt veidi kõrgemad, kuna tegemist on vähem levinud sortidega, kuid visuaalne efekt tumedate lavendlite vahel on seda väärt.
Hoiatus: Tuupslavendel (Lavandula stoechas)
Poodides näeb sageli väga efektsete, justkui “kõrvadega” õisikutega lavendleid. Need on tuupslavendlid. Kuigi nad on äärmiselt dekoratiivsed, tuleb arvestada, et Eesti tingimustes on need taimed reeglina suvelilled. Nad ei talu meie talvekülma ja hukkuvad õues talvitudes peaaegu kindlasti. Neid tasub osta hooajaliseks silmailuks terrassipotti, mida talveks tuppa jahedasse viiakse, või arvestadagi nendega kui üheaastaste taimedega.
Kuidas valida müügiplatsil parim istik?
Kui olete otsustanud lavendli soetada, tasub müügiplatsil teha taimedele põhjalik ülevaatus. Õite rohkus on küll ahvatlev, kuid see ei ole alati taime tervise parim indikaator. Järgige neid nõuandeid, et saada oma raha eest parim taim:
- Vaadake juuri: Kui võimalik, tõstke taim potist ettevaatlikult välja või vaadake poti põhja alla. Juured peaksid olema heledad ja elujõulised. Vältige taimi, mille juured on potis ringiratast kasvanud ja moodustanud tiheda vildi (nn potihaiged taimed) või mis on pruunid ja haisevad.
- Kontrollige lehestikku: Lehed peaksid olema hallikasrohelised ja terved. Vältige taimi, millel on palju kuivanud, pruune või mustaks tõmbunud lehti taime alumises osas – see võib viidata seenhaigustele või liigniiskusele.
- Hinnake võra kuju: Hea lavendliistik on harunenud madalalt ja on tihe. Vältige pikaks veninud, “hõredaid” taimi, millel on vaid paar pikka vart. Kompaktne taim elab ümberistutuse paremini üle ja moodustab ilusama põõsa.
- Mullaniiskus: Katsuge mulda. Kui muld on läbivettinud ja raske, on oht juuremädanikuks. Lavendel eelistab pigem kuivemat kui liigmärga keskkonda.
Asukoht ja pinnase ettevalmistamine: edu võti
Kõige kallim ja kvaliteetsem istik võib hukkuda, kui see istutada valesse kohta. Lavendel on oma nõudmiste poolest kompromissitu taim. Tema kolm peamist soovi on: päike, drenaaz ja lubjarikas muld.
Asukoht peab olema täispäikeseline. Varjus venib lavendel välja, õitseb vähe ja on vastuvõtlikum haigustele ning talvekahjustustele. Isegi poolvari ei ole lavendli jaoks ideaalne – ta vajab vähemalt 6–8 tundi otsest päikesevalgust päevas.
Pinnase ettevalmistamine on kriitilise tähtsusega. Eesti mullad on sageli lavendli jaoks liiga happelised ja liiga niisked. Istutusauku kaevates tuleks järgida järgmist retsepti:
- Kaevake auk, mis on istiku potist vähemalt kaks korda suurem.
- Segage olemasolev muld liiva või peene kruusaga vahekorras 1:1. See tagab vee kiire äravoolu.
- Lisage mullasegule aialupja, puutuhka või purustatud munakoori, et tõsta mulla pH-taset (lavendel armastab aluselist mulda).
- Vältige rammusat sõnnikut või turvast. Lavendel on näljane taim – liiga rammus muld paneb ta vohama lehestiku arvelt ja vähendab talvekindlust.
Kui teie aias on savine pinnas, on parim lahendus istutada lavendel kõrgpeenrasse või kiviktaimlasse, kus vesi ei saa juurte ümber koguneda. Seisev vesi on lavendli surmavaenlane number üks, eriti talvel ja varakevadel.
KKK: Korduma kippuvad küsimused lavendli kohta
Lavendli kasvatamise kohta tekib aiapidajatel tihti sarnaseid küsimusi. Siin on vastused kõige levinumatele muredele.
Millal on õige aeg lavendlit lõigata?
Lavendlit lõigatakse kaks korda aastas. Esimene lõikus tehakse kevadel (aprillis-mais), kui pungad hakkavad paisuma – siis lõigatakse tagasi kõik talvekahjustused ja kujundatakse pallike, jättes alles umbes 2/3 taimest. Teine, kergem lõikus tehakse kohe pärast õitsemist suve lõpus, lõigates ära õievarred ja veidi lehestikku, et põõsas säilitaks kuju. NB! Ära kunagi lõika lavendlit sügisel vanasse puitunud ossa, see võib taime tappa.
Miks minu lavendel ei õitse?
Kõige levinumad põhjused on liiga vähe päikest, liiga rammus muld (liigne lämmastik soodustab lehtede kasvu õite arvelt) või vale lõikamine (kevadel lõigati liiga hilja ja eemaldati õiealgmed). Samuti vajavad noored taimed aega kosumiseks enne rikkalikku õitsemist.
Kas lavendlit peab talveks katma?
Tähklavendel (L. angustifolia) on Eestis üldiselt talvekindel, eriti kui on lumikate. Siiski, lumevaesel ja karmil talvel või lagedal väljal on soovitatav katta taimed kuuseokstega. See kaitseb neid krõbeda külma ja, mis veelgi olulisem, varakevadise kõrvetava päikese eest, mis võib igihalja lehestiku ära kuivatada ajal, mil maapind on veel külmunud.
Kas lavendlit saab kasvatada rõdul potis?
Jah, saab küll. Potis kasvatades on aga oluline tagada väga hea drenaaz (poti põhjas kergkruus). Talveks on potilavendel aga õrnem kui peenras kasvav taim, sest juured külmuvad potis kergemini läbi. Talveks tuleks pott mässida soojustusmaterjali (mullikile, džuutkangas) sisse ja tõsta tuulevarju või võimalusel jahedasse (0…+5 kraadi) valgesse ruumi.
Lavendel aiakujunduses ja sobivad naabrid
Lavendli kasutamine maastikukujunduses pakub lõputult võimalusi, kuid parima tulemuse saavutamiseks tasub valida talle sobivad naabrid. Klassikaline on muidugi roosi ja lavendli kooslus, mis pärineb Inglise aiakunstist. See on visuaalselt imekaunis – rooside lopsakus ja lavendli peen tekstuur täiendavad teineteist suurepäraselt. Siiski tuleb arvestada, et nende kasvunõuded on veidi erinevad: roos tahab rammusat mulda ja vett, lavendel aga kuiva ja lahjat. Seetõttu tuleks nad istutada nii, et lavendel ei jääks roosi varju ja väetis ei satuks otse lavendli juurtele.
Väga moodne ja hooldusvaba lahendus on kombineerida lavendlit erinevate kõrrelistega. Näiteks hall aruhein (Festuca glauca) või stepirohi (Stipa) loovad lavendliga koosunaise, Vahemerelise atmosfääri. Mõlemad armastavad päikest ja kuiva mulda. Samuti sobivad lavendli naabriteks teised kuivalembesed maitsetaimed nagu tüümian, iisop ja salvei. Selline “lõhnapeenar” on mitte ainult ilus vaadata, vaid ka praktiline köögis kasutamiseks.
Ääristaimena on lavendel asendamatu teeradade ääres. Kui istutate lavendliheki kõnnitee serva, vallandub igal möödumisel ja riivamisel meeldiv aroom. Siinkohal on oluline jätta teeraja ja taimede vahele piisavalt ruumi (vähemalt 30–40 cm), et vihmamärjad õied ei vajuks teele ja taimed ei saaks liigselt tallata. Õige planeerimise ja sordi valikuga pakub lavendel silmailu aastateks, muutudes iga aastaga aina võimsamaks ja kaunimaks.
