Paljud inimesed märkavad, et nende arvuti muutub aja jooksul aeglasemaks. See võib olla põhjustatud mitmetest teguritest – üleliigsetest failidest, vananenud programmiversioonidest või lihtsalt süsteemi hoolduse puudumisest. Õnneks on olemas lihtsaid viise, kuidas arvuti kodustes tingimustes taas kiiremini tööle panna. Kõik nõuanded alljärgnevalt nõuavad vaid veidi aega ja tähelepanu, mitte erilisi tehnilisi teadmisi.
Kontrolli ja eemalda tarbetud programmid
Aja jooksul koguneb arvutisse mitmeid programme, mida igapäevaselt enam ei kasutata. Need rakendused võivad aga taustal ressursse kulutada ja süsteemi aeglustada. Seepärast tasub aeg-ajalt üle vaadata kõik paigaldatud programmid ja eemaldada need, mida enam tarvis ei ole.
- Mine arvuti Kontrollpaneeli või Sätete menüüsse ning ava „Programmid ja funktsioonid“.
- Vaata nimekiri üle ja eemalda programmid, mida ei kasuta.
- Kasuta eemaldamisel ametlikku desinstallimisfunktsiooni, et süsteemi ei jääks jääkfaile.
Eemaldades mittevajalikud rakendused, vabaneb kettaruum ja töötlemisvõimsus, mida süsteem saab kasutada teiste, olulisemate protsesside jaoks.
Vahemälu ja ajutiste failide puhastamine
Aja jooksul kuhjub arvutisse erinevat tüüpi ajutisi faile, näiteks veebibrauserite vahemälu, süsteemi logisid ja ajutisi installatsioonifaile. Kui neid regulaarselt ei kustutata, võivad need hakata süsteemi aeglustama. Õnneks sisaldab enamik operatsioonisüsteeme sisseehitatud vahendeid nende failide puhastamiseks.
- Windowsis kasuta tööriista Disk Cleanup.
- MacOS-is ava „Storage Management“ ning vali „Optimize Storage“.
- Linuxi kasutajad saavad kasutada käske või lihtsaid puhastustööriistu, näiteks BleachBit.
Regulaarne puhastamine vabastab ruumi ja vähendab süsteemikoormust, aidates arvutil kiiremini käivituda ja programme avada.
Käivitusprogrammide haldamine
Üks sagedasemaid põhjuseid, miks arvuti aeglaselt käivitub, on liiga suur hulk automaatselt käivitavaid programme. Need rakendused alustavad tööd kohe pärast arvuti sisselülitamist ja võivad märgatavalt pikendada käivitusaega.
- Windowsi puhul ava Task Manager ja vali vahekaart „Startup“.
- Keela programmid, mida ei ole vaja kohe pärast sisselülitamist.
- MacOS-is saad seda muuta „Users & Groups“ > „Login Items“ alt.
Selline lihtne muudatus võib vähendada arvuti käivitumisaega mitme sekundi või isegi minutini.
Tarkvara ja draiverite uuendamine
Vananenud tarkvara on sageli süüdlane halbade süsteemijõudluste ja vigade taga. Uuendused sisaldavad tavaliselt veaparandusi ja optimeerimisi, mis aitavad arvutil sujuvamalt töötada. Seetõttu on oluline regulaarselt kontrollida nii operatsioonisüsteemi kui ka programmide ja draiverite uuendusi.
- Kontrolli operatsioonisüsteemi värskendusi vähemalt kord kuus.
- Uuenda videokaardi, võrgu ja teiste seadmete draivereid tootja ametlikult veebilehelt.
- Veendu, et viirusetõrjeprogramm oleks ajakohane ja toimiv.
Uuenduste tegemine mitte ainult ei paranda kiirust, vaid tõstab ka süsteemi turvalisust, vähendades vigade ja turvaaukude riski.
Ketta defragmentimine ja optimeerimine
Kui kasutad veel traditsioonilist HDD ehk kõvaketast, võib failide killustumine aja jooksul süsteemi oluliselt aeglustada. Defragmentimise käigus paigutab arvuti failid ümber nii, et neid oleks kiirem lugeda ja salvestada.
- Windowsis ava „Defragment and Optimize Drives“ utiliit.
- Vali oma ketas ja klõpsa „Optimize“.
- Kui sul on SSD, siis ära kasuta defragmentimist – SSD optimeeritakse tarkvaraliselt automaatselt.
HDD puhul võib defragmentimine tuua märgatava kiiruse kasvu, eriti vanemates süsteemides, kus failid on aja jooksul hajutatud.
Taustaprotsesside ja teenuste kontrollimine
Paljud programmid jäävad töötama ka pärast sulgemist, tarbides süsteemiressursse ja RAM-i. See võib muuta arvuti märgatavalt aeglasemaks. Regulaarne süsteemiteenuste kontrollimine aitab tuvastada, mis tegelikult taustal töötab.
- Ava Windowsis Task Manager ja kontrolli, millised protsessid võtavad enim ressursse.
- Analüüsi, kas neid protsesse on vaja kogu aeg käivitada.
- Sulge või keela need, mis ei ole hädavajalikud.
See samm aitab vabastada RAM-i ja protsessori võimsust, mis omakorda muudab arvuti üldiselt reageerivamaks ja kiiremaks.
Riistvaralised parandused
Kui tarkvaralised lahendused enam ei aita, võib aeglustumise põhjuseks olla riistvara piiratus. Kõige suuremat mõju avaldab tavaliselt mälumaht ja salvestusseadme tüüp.
- Lisa rohkem RAM-mälu: Kui arvuti töötab sageli piiratud mälu tingimustes, võib RAM-i lisamine kiirust selgelt parandada.
- Vaheta HDD SSD vastu: SSD salvestusseade on kordades kiirem ja aitab nii süsteemi käivitumisel kui ka failide avamisel.
- Puhasta arvuti tolmust: Tolm koguneb ventilaatoritesse ja jahutussüsteemi, tekitades ülekuumenemist.
Need muudatused võivad nõuda väikest investeeringut, ent mõju on märkimisväärne – isegi vanem arvuti võib tunda end uue ja kiire seadmeka nagu.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kuidas teada, mis täpselt mu arvutit aeglustab?
Avage süsteemijälgimise tööriist, nagu Windows Task Manager või Mac Activity Monitor. Vaadake, millised protsessid või programmid kasutavad kõige rohkem protsessorit ja mälu. Sellest saab ülevaate, millised rakendused koormavad süsteemi kõige rohkem.
Kui tihti peaks arvutit puhastama?
Soovitatav on teha süsteemipuhastus vähemalt kord kuus. Kui kasutate arvutit intensiivselt, näiteks tööks või mängimiseks, võib olla mõistlik kontrollida seisundit tihemini, näiteks iga kahe nädala tagant.
Kas tasuta puhastustarkvarad on ohutud?
Paljud tasuta puhastustarkvarad on turvalised, kui need pärinevad usaldusväärsetest allikatest. Vältige tundmatuid või reklaamipõhiseid programme, mis võivad sisaldada pahavara. Soovitatav on kasutada tuntud tööriistu nagu CCleaner, BleachBit või Windowsi enda utiliite.
Kas arvuti kiiremaks muutmiseks piisab ainult tarkvaralistest muudatustest?
Enamasti annavad tarkvaralised muudatused märgatava tulemuse, kuid kui arvuti on väga vana, võib riistvaraline uuendus – näiteks SSD-le üleminek – tuua tõhusama paranduse.
Turvaline hooldus ja regulaarne kontroll
Arvuti kiirus ei sõltu üksnes riistvarast ja tarkvarast, vaid ka pidevast hooldusest. Kindlasti tasub hoolitseda selle eest, et süsteem oleks puhas, ajakohane ja kaitstud. Töötav viirusetõrje, süsteemivärskenduste jälgimine ja liigne failide kuhjumise vältimine aitavad hoida arvutit pikas perspektiivis kiire ja töökindlana.
Regulaarne hooldus on parim viis vältida olukorda, kus arvuti muutub üleöö aeglaseks. Väikese tähelepanu ja lihtsate sammudega saad oma seadme töövõime taastada ja hoida selle eluea pikana.
