Maasikas on kahtlemata üks armastatumaid marjakultuure koduaedades, pakkudes suve hakul esimest magusat ja vitamiinirohket saaki. Kuigi maasikataime peetakse võrdlemisi vastupidavaks ja kergesti kasvatatavaks, sõltub saagi rohkus ja marjade maitseomadused suuresti sellest, kui hoolikalt ja teadlikult on istutusprotsess läbi viidud. Paljud algajad aednikud teevad vea, pistes taime lihtsalt mulda, mõtlemata pinnase ettevalmistusele või õigele istutussügavusele, mis võib hiljem viia taime kiratsemiseni või saagi hävimiseni. Et tagada rikkalik ja magus saak aastateks, on oluline mõista maasikataime vajadusi alates asukoha valikust kuni juuresüsteemi õige paigutuseni.
Millal on õige aeg maasikataimede istutamiseks?
Maasikate istutamise aeg on paindlik, kuid parimate tulemuste saavutamiseks on aednikel valida kahe peamise perioodi vahel: kevad ja suve teine pool. Mõlemal ajal on oma eelised ja eripärad, mida tasub arvesse võtta vastavalt oma võimalustele ja ilmastikuoludele.
Kevadine istutus toimub tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses, kohe kui maapind on piisavalt tahenenud. Kevadise istutuse suurim eelis on niiskusvaru mullas, mis aitab taimedel kiiresti juurduda. Siiski on siin üks oluline nüanss: kevadel istutatud tavalised paljasjuursed taimed annavad esimesel aastal väga vähe saaki, kuna nad kulutavad energia juurdumisele. Erandiks on siinkohal frigotaimed (külmutatud taimed), mis on spetsiaalselt ette valmistatud andma saaki juba paar kuud pärast kevadist istutamist.
Suve lõpu ja sügise alguse istutus (juuli lõpust augusti keskpaigani) on Eestis kõige populaarsem ja sageli ka kõige tulemuslikum. Sel ajal on muld soe ja tavaliselt on ka sademeid piisavalt, mis soodustab kiiret juurdumist enne talve saabumist. Augustis istutatud taimed jõuavad moodustada tugeva juurekava ja arendada välja õiealgmed järgmiseks aastaks, tagades seega korraliku saagi juba järgmisel suvel. Hilisem istutus (septembris) on riskantsem, kuna ootamatud öökülmad võivad halvasti juurdunud taimi kergitada ja kahjustada.
Asukoha valik ja pinnase ettevalmistamine
Maasikas on päikeselembene taim. Varjulises kohas kasvavad küll lopsakad lehed, kuid marjad jäävad väikeseks, hapuks ja valmivad aeglaselt. Lisaks on varjulises ja vähese õhuliikumisega kohas suurem oht seenhaiguste, eriti hahkhallituse tekkeks. Seega tuleks valida peenrale koht, mis on päikesele avatud suurema osa päevast ja kaitstud tugevate põhjatuulte eest.
Mullastiku osas eelistab maasikas kergelt happelist, huumusrikast ja vett hästi läbilaskvat pinnast. Ideaalne mulla pH tase jääb vahemikku 5,5–6,5. Liiga savises mullas võivad juured lämbuda, liivases mullas aga jääb taimedel puudu toitainetest ja niiskusest. Enne istutamist on kriitilise tähtsusega pinnas umbrohust, eriti püsiumbrohtudest nagu orashein ja võilill, täielikult puhastada. Hiljem on nende kättesaamine maasikapuhmaste vahelt äärmiselt keeruline.
Viljavaheldus on võtmesõna
Tervete taimede tagamiseks tuleb jälgida viljavaheldust. Maasikaid ei tohi istutada kohta, kus on viimase 3–4 aasta jooksul kasvanud:
- Kartul
- Tomat
- Kurk
- Vaarikad
Nimetatud kultuurid on vastuvõtlikud samadele haigustele ja kahjuritele (nt vertitsilloos ja nematoodid), mis võivad mullas säilida ja noored maasikataimed nakatada. Parimad eelkultuurid on teraviljad, sinep, raps või kaunviljad, mis rikastavad mulda lämmastikuga.
Samm-sammuline istutusjuhend
Kui koht on valmis ja taimed olemas, on aeg asuda istutama. Õige tehnika on siin määrava tähtsusega, sest valesti istutatud taim võib hukkuda juba esimeste nädalatega.
- Taimede ettevalmistus: Enne istutamist kasta taimi korralikult. Kui kasutad paljasjuurseid taimi ja nende juured on väga pikad, võib neid kergelt kärpida (jättes alles umbes 10–12 cm), et need istutusauku paremini mahuksid ega keerduks ülespoole.
- Istutusaugud ja vahekaugused: Kaeva augud, mis on piisavalt sügavad ja laiad, et juured mahuksid sinna vabalt otse alla suunatuna. Taimede vahekaugus reas peaks olema 30–40 cm ja ridade vahe vähemalt 60–70 cm. Liiga tihe istutus takistab õhu liikumist ja soodustab haigusi.
- Õige sügavus (Kriitiline punkt!): See on kõige olulisem moment. Maasikataime kasvusüdamik (koht, kust kasvavad välja lehed) peab jääma täpselt mullapinnale.
- Kui istutad liiga sügavale ja südamik jääb mulla alla, läheb taim mädanema.
- Kui istutad liiga kõrgele ja juurekael jääb paljaks, kuivavad juured ära ja taim hukkub talvel külmaga.
- Kinnivajutamine ja kastmine: Pärast taime asetamist auku ja mulla lisamist, suru muld taime ümber kätega tihedalt kinni, et juurte vahele ei jääks suuri õhutaskuid. Kohe pärast istutamist tuleb taimi rikkalikult kasta, et muld liibuks tihedalt juurte vastu.
Multšimise valikud: kile, kangas või põhk?
Maasikate kasvatamisel on multšimine peaaegu kohustuslik, et hoida marjad puhtana, takistada umbrohu kasvu ja säilitada mullaniiskust. Materjali valik sõltub aga eesmärgist.
Must kile või peenravaip on väga levinud lahendus. Selle plussiks on see, et see soojendab mulda, kiirendades saagi valmimist, ning hoiab ära umbrohu kasvu. Miinuseks on see, et kile all ei saa muld hingata ja vihmavesi ei pruugi (sõltuvalt kaldenurgast) jõuda piisavalt juurteni. Samuti on kilel oht, et suvekuumuses võib mulla temperatuur tõusta liiga kõrgele.
Orgaaniline multš (põhk, roohake): See on looduslähedasem valik. Põhk laotatakse taimede ümber tavaliselt õitsemise alguses. See hoiab marjad mullast eemal ja puhtana, laseb vihmaveel läbi imbuda ja kõdunedes rikastab mulda orgaanikaga. Miinuseks on see, et põhk ei takista umbrohtu nii tõhusalt kui kile ja jahedal suvel võib see hoida liigniiskust, soodustades tigude levikut.
Väetamine ja hooldus magusa saagi nimel
Et maasikad oleksid tõeliselt magusad, vajavad nad tasakaalustatud toitumist. Liigne lämmastikväetis (näiteks liiga palju värsket sõnnikut) kasvatab küll võimsa lehestiku, kuid marjad jäävad vesiseks, hapuks ja on vastuvõtlikumad hallitusele.
Kevadel, kasvu alguses, vajavad taimed stardiks veidi lämmastikku. Õitsemise ja viljade moodustamise ajal on aga suurem vajadus kaaliumi ja fosfori järele – need elemendid vastutavad marjade suhkrusisalduse, värvuse ja säilivuse eest. Heaks valikuks on spetsiaalsed maasikaväetised või maheviljeluses kasutatav puutuhk ja kompost. Puutuhk on suurepärane kaaliumiallikas, mis aitab kaasa just magusa maitse tekkimisele.
Oluline osa hooldusest on ka tütartaimede ehk vuntside eemaldamine. Kui te ei plaani taimi paljundada, lõigake võrsundid regulaarselt ära. Need kurnavad emataime ja vähendavad järgmise aasta saagikust märgatavalt.
Korduma kippuvad küsimused maasikakasvatuse kohta
Siin on vastused mõningatele levinumatele küsimustele, mis võivad algajatel aednikel tekkida.
Kui tihti tuleb maasikaid kasta?
Kõige kriitilisem aeg kastmiseks on õitsemise ja marjade moodustamise periood. Kui sel ajal on põud, jäävad marjad väikeseks ja kuivaks. Kasta tuleks harvem, aga põhjalikult, et vesi jõuaks sügavamale juurteni, mitte ei aurustuks vaid pinnalt. Vältida tuleks vee sattumist otse lehtedele ja marjadele, et ennetada haigusi.
Miks on minu maasikad väikesed ja kõverad?
Kõverad ja ebamäärase kujuga marjad viitavad sageli puudulikule tolmeldamisele. See võib juhtuda, kui õitsemise ajal oli ilm liiga külm, vihmane või tuuline, mistõttu mesilased ja kimalased ei lennanud. Väikesed marjad võivad olla märk ka veepuudusest, toitainete vähesusest või vananenud taimedest.
Kas maasikaid saab kasvatada konteineris või rõdul?
Jah, saab edukalt. Selleks sobivad eriti hästi kuumaasikad või rippmaasika sordid (ampelmaasikad). Konteineris kasvatamisel on oluline jälgida, et muld läbi ei kuivaks, kuna potis on niiskusvaru piiratud. Samuti vajavad potitaimed tihedamat väetamist.
Maasikapeenra uuendamine ja eluiga
Isegi kõige parema hoolduse juures ei kesta maasikapeenar igavesti. Üldreegel on see, et maasikataim annab maksimaalset saaki teisel ja kolmandal aastal. Neljandal aastal hakkab saagikus langema ja marjad muutuvad väiksemaks, samuti suureneb haiguste ja kahjurite surve vanas peenras.
Seetõttu on soovitatav iga 4 aasta tagant maasikapeenar täielikult uuendada ja mis veelgi olulisem – kolida see uude asukohta. See aitab vältida mulla väsimist ja spetsiifiliste kahjurite (nagu maasikalest või naksurlased) kuhjumist ühte kohta. Nutikas aednik rajab igal aastal või üle aasta uue väiksema peenra ja likvideerib kõige vanema, tagades nii stabiilse ja kvaliteetse saagi katkematu voo läbi aastate. Uue peenra rajamisel kasutage alati terveid ja tugevaid istikuid, eelistatult sertifitseeritud paljundusmaterjali, et vältida viirushaiguste toomist oma aeda.
