Iga hobiaedniku elus saabub hetk, mil supermarketi lettidelt leitavad ühtlase kujuga, kuid maitsetud “plastmassist” tomatid ei paku enam mingit rahuldust. Just siis pööratakse pilk vanade, proovitud ja usaldusväärsete sortide poole, mis on toitnud Euroopa peresid juba üle sajandi. Üks selline legendaarne nimi, mis toob paljudele meelde lapsepõlve kasvuhoonete lõhna ja tõelise tomati maitse, on Marmande. See pole lihtsalt köögivili; see on killuke ajalugu ja tõeline mahlasuse meistriklass, mis suudab oma ebakorrapärase välimuse ja rikkaliku maitsebuketiga varjutada enamiku moodsaid hübriide. Kuigi tänapäeva sordiaretus liigub sageli säilivusaja ja transpordikindluse suunas, püsib Marmande vankumatult aednike soovinimekirjas just oma kulinaarsete omaduste tõttu.
Prantsuse pärand: kuidas viinamarjad andsid teed tomatitele
Et mõista, miks Marmande on sedavõrd eriline, tuleb vaadata tagasi 19. sajandi lõppu Prantsusmaale. Sort on nime saanud Marmande’i linna järgi, mis asub Edela-Prantsusmaal Lot-et-Garonne’i piirkonnas. Huvitaval kombel on selle sordi laiem levik seotud hoopis veinimaailma tragöödiaga. Kui 1860. aastatel hävitas viinapuu-täi (phylloxera) suure osa piirkonna viinamarjaistandustest, olid kohalikud talunikud sunnitud leidma uue sissetulekuallika. Nad asendasid hukkunud viinapuud tomatitaimedega.
Tulemuseks oli sort, mis kohanes suurepäraselt piirkonna kliimaga ja muutus kiiresti kohaliku köögi alustalaks. Marmande ei ole lihtsalt juhuslik aretus, vaid tugev pärandsort, mis on säilitanud oma geneetilise puhtuse ja omadused läbi aastakümnete. See on klassikaline “veisetomat” (beefsteak), mis on tuntud oma suuruse, lihakuse ja väheste seemnete poolest. Erinevalt tänapäeva F1 hübriididest, mille seemneid ei saa järgmisel aastal kasutada samade omadustega taimede saamiseks, on Marmande stabiilne sort, võimaldades aednikul igal aastal oma parimatest viljadest seemneid koguda.
Ilu peitub ebatäiuses: välimus ja maitseomadused
Kui olete harjunud ideaalselt ümmarguste tomatitega, võib esimene kohtumine Marmandega olla üllatav. See tomat ei võida ilmselt ühtegi iludusvõistlust tänapäevaste standardite järgi, kuid just tema välimus reedab tema sisu. Viljad on suured, lamedad ja tugevalt ribilised, meenutades kohati kõrvitsat või padjakest. Värvus varieerub sügavpunasest kuni kergelt oranžika varjundini “õlgade” juures.
Kuid tõeline maagia algab hetkel, kui te vilja lahti lõikate. Marmande on tuntud oma:
- Erakordse lihakuse poolest: Viljaliha on tihe ja mahlane, mitte vesine. See muudab ta ideaalseks viilutamiseks võileibadele.
- Tasakaalustatud maitse poolest: See ei ole läägelt magus nagu mõned kirsstomatid ega liiga happeline. See on klassikaline, vanaaegne tomati maitse, kus suhkrud ja happed on harmoonias.
- Õhukese koore poolest: Erinevalt transpordikindlatest sortidest on Marmande koor õrn, mis teeb söömise nauditavaks, kuid nõuab ettevaatlikkust korjamisel.
Kasvatamise ABC: seemnest saagini
Marmande on pool-indeterminantne või indeterminantne sort (sõltuvalt konkreetsest alamliigist), mis tähendab, et taim kasvab üsna kõrgeks ja vajab kindlasti toestamist. Eesti kliimas on soovitatav kasvatada teda kasvuhoones, kuigi soojematel ja tuulevarjulisematel suvedel saab ta hakkama ka avamaal või terrassil suures potis. Siin on peamised sammud eduka saagi saamiseks.
1. Külvamine ja ettekasvatamine
Kuna meie suvi on lühike, tuleks seemned külvata märtsi keskpaigas või lõpus. Kasutage kvaliteetset külvimulda ja hoidke temperatuuri idanemise ajal 20–24 kraadi juures. Pärast tärkamist vajavad taimed palju valgust, et vältida väljavenimist. Kui teine pärisleht on ilmunud, pikeerige taimed eraldi pottidesse, istutades need idulehtedeni mulda – see soodustab tugeva juurekava teket.
2. Istutamine ja kasvukoht
Kasvuhoonesse istutamisega ei tasu kiirustada enne, kui öökülmaoht on möödas ja mulla temperatuur on vähemalt 10–12 kraadi. Marmande armastab rammusat, huumusrikast mulda. Enne istutamist kaevake auku komposti või kõdusõnnikut. Kuna tegemist on jõulise kasvuga taimega, jätke taimede vahele vähemalt 50–60 cm ruumi, et tagada piisav õhuliikumine. See on kriitilise tähtsusega seenhaiguste ennetamisel.
3. Väetamine ja kastmine
Marmande on suureviljaline sort, mis tähendab, et ta on “näljane”. Kasvu algfaasis vajab taim lämmastikku rohelise massi kasvatamiseks, kuid õitsemise ja viljumise ajal tuleb rõhk asetada kaaliumile ja fosforile. Spetsiaalsed tomativäetised või nõgeseleotis on siinkohal suureks abiks.
Kastmine on “mahlasuse meistriklassi” võtmesõna. Ebaühtlane kastmine on peamine põhjus, miks suured tomatid lõhenevad või tekib ladvamädanik. Kastke harvem, kuid põhjalikult, ja tehke seda hommikuti, et vesi jõuaks enne õhtut lehtedelt aurustuda (kui sinna peaks midagi sattuma).
Hooldusnipid: kuidas saada maksimaalset saaki
Üks levinumaid küsimusi Marmande puhul on külgvõrsete ehk “varaste” eemaldamine. Kuna taim on jõuline, kasvatab ta ohtralt külgvõrseid iga lehekaenla vahelt. Kui need jätta kasvama, muutub taim tihedaks põõsaks, energia kulub lehtedele ja viljad jäävad väikeseks ning valmivad hilja.
- Kujundamine: Kasvatage taime ühe või maksimaalselt kahe haruga. Eemaldage regulaarselt kõik külgvõrsed, kui need on veel väikesed (2-4 cm).
- Toestamine: Viljad on rasked ja võivad kobarad varre küljest lahti rebida või taime pikali vajutada. Siduge taimed korralikult tugikeppide või nööride külge.
- Ladva kärpimine: Eesti tingimustes ei jõua kõik viljad valmida. Augusti alguses või keskpaigas on mõistlik taime latv ära näpistada, et suunata kogu energia olemasolevate viljade küpsemisse.
Marmande köögikunstis: rohkem kui lihtsalt salat
Kulinaarses maailmas peetakse Marmande’i üheks parimaks sordiks tomates farcies ehk täidetud tomatite valmistamiseks. Tänu oma lamedale põhjale seisab tomat hästi püsti ning tugev koor ja tihke sisu hoiavad küpsetamisel vormi, samas kui viljaliha annab täidisele (olgu selleks liha, riis või kuskuss) suurepärase maitse.
Samuti on see asendamatu koostisosa ehtsas Caprese salatis. Kuna viilud on suured ja püsivad koos, saab neid ideaalselt laduda vaheldumisi mozzarella ja basiilikuga. Kuumtöötlemisel laguneb Marmande mõnusalt, muutes ta suurepäraseks valikuks ka tummiste pastakastmete ja suppide jaoks, kus soovitakse tunda “vanaaegset” maitset.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
K: Kas Marmande tomatit on raske kasvatada algajal aednikul?
V: Ei, Marmande on tegelikult üsna vastupidav ja andestav sort. Ta talub jahedamat kevadet paremini kui paljud moodsad hübriidid. Peamine väljakutse on külgvõrsete õigeaegne eemaldamine ja regulaarne kastmine.
K: Miks minu Marmande tomatid lõhenevad varre juurest?
V: Lõhenemine on tavaliselt tingitud ebaühtlasest veerežiimist. Kui muld kuivab läbi ja seejärel saab taim järsku palju vett (tugev vihm või liigne kastmine), paisub viljaliha kiiremini kui koor. Multšimine aitab hoida mulla niiskust stabiilsena.
K: Kas ma saan poest ostetud Marmande tomatist seemneid võtta?
V: Jah, kuna tegemist on pärandsordiga (mitte F1 hübriidiga), kannavad seemned edasi samu omadusi. Valige seemnete võtmiseks kõige ilusam, tervem ja täiesti küps vili, eelistatavalt teisest kobarast.
K: Kui kaua võtab aega seemnest saagini?
V: Marmande on keskvarajane sort. Tavaliselt kulub istutamisest esimeste valmis viljadeni umbes 65–75 päeva, sõltuvalt ilmastikust ja kasvutingimustest.
Pärandsortide tulevik ja isekasvatamise rõõm
Ajastul, mil toidutootmine on muutunud üha enam tööstuslikuks, on selliste sortide nagu Marmande kasvatamine teatud mõttes vastuhakk massikultuurile. See on teadlik valik eelistada maitset välimusele ja kvaliteeti kvantiteedile. Hoides elus vanu sorte, säilitame me bioloogilist mitmekesisust ja hoiame alles maitseid, mis muidu võiksid ajalukku kaduda.
Marmande kasvatamine pakub midagi, mida poest osta ei saa – sidet toiduga. Hetk, mil murrate kasvuhoones otse taimelt võetud sooja, kergelt ribilise tomati ja tunnete seda intensiivset aroomi, on tasu kogu kevadel ja suvel nähtud vaeva eest. See tomat õpetab meile kannatlikkust ja seda, et tõeline väärtus ei peitu alati siledas pealispinnas, vaid rikkalikus sisus. Seega, kui planeerite oma järgmise aasta aeda, jätke kindlasti ruumi ka sellele Prantsuse vanameistrile – teie maitsemeeled tänavad teid.
