Viinamarjade kasvatamine on põnev ja tasuv tegevus, mis pakub rõõmu nii algajatele kui ka kogenud aednikele. Õigete teadmiste ja hoolika planeerimise abil on võimalik kasvatada lopsakaid viinamarjataimi isegi Eesti kliimas. Viinamarjad ei ole pelgalt maitsvad, vaid ka dekoratiivsed, sobides nii pergolatele, taradele kui ka kasvuhoonetesse. Selleks, et saada rikkalik ja tervislik saak, tuleb mõista viinamarjade nõudmisi valguse, pinnase, kastmise ja hoolduse osas.
Viinamarjade kasvatamise eelised ja väljakutsed
Viinamarjade kasvatamine koduaias annab võimaluse nautida värskeid ja vitamiinirikkaid marju otse oma aiast. Lisaks on viinamarjad suurepärased toorained moosi, mahla ja isegi veini valmistamiseks. Samas tuleb arvestada, et tegu on mitmeaastaste taimede kasvatamisega, mis vajavad järjepidevat hoolt ja tähelepanu. Kliima, sort ja kasvukoha valik mõjutavad oluliselt taime arengut ja saagikust.
Eestis võib viinamarju kasvatada nii avamaal kui ka kasvuhoones, kuid mõlemal on omad plussid ja miinused. Avamaal kasvatamisel on viinamarjataimed vastupidavamad, kuid ohustatud öökülmadest. Kasvuhoones on kasvuperiood pikem ja saak kindlam, kuid taimed vajavad regulaarset lõikust ja ventilatsiooni.
Sobiva viinamarjasordi valimine
Sordi valik on üks olulisemaid etappe viinamarjade kasvatamisel. Eestis kasvatamiseks sobivad eelkõige külmakindlad ja varajase valmimisajaga sordid. Näiteks on populaarsed sordid ‘Zilga’, ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Supaga’. Need taluvad hästi Eesti talve ja annavad magusaid, mahlaseid marju juba suve lõpus.
- Valmimisaeg: valida tuleks sordid, mis jõuavad valmida enne sügiskülmade saabumist.
- Külmakindlus: külmemas piirkonnas elavad taimed peavad taluma kuni -25 °C temperatuuri.
- Maitse ja kasutusviis: lauaviinamarjad erinevad veinisortidest nii suhkrusisalduse kui ka vürtsikate nootide poolest.
Kasvukoha ja pinnase valik
Viinamarjad armastavad soojust ja päikest. Parim kasvukoht on lõuna- või edelanõlv, kus taimed saavad maksimaalselt päikesevalgust. Samuti sobivad hästi hoonete seinad, mis kaitsevad tuulte eest ja koguvad päikese soojust. Oluline on, et muld oleks hästi vett läbilaskev ning mõõdukalt viljakas.
- Pindmise vee äravool peab olema tagatud, et vältida juurte ligunemist.
- Liivsavi või saviliivmullad on sobivad, kuid neid võib täiendada komposti ja liivaga.
- Mulla pH võiks jääda vahemikku 6–7, mis tagab hea toitaineomastuse.
Istutamisel on oluline, et taim ei jääks liiga sügavale ega liiga pinnale. Parim on istutada kevadel või sügisel ning jätta taimede vahekauguseks 1–2 meetrit, sõltuvalt sordist ja kasvukohast.
Kastmine ja väetamine
Viinamarjad ei armasta liigniiskust, kuid kuivadel perioodidel vajavad nad regulaarset kastmist. Kevadel ja suvel on soovitatav kasta harvem, kuid põhjalikult, et vesi jõuaks sügavamale juurteni. Väetamiseks sobivad nii looduslikud kui ka mineraalsed vahendid, kuid liigne väetamine võib viia tugeva lehemassi arvelt väiksema saagini.
Kevadel võiks kasutada lämmastikurikkaid väetisi, suvel aga kaaliumi- ja fosforirikast segu, mis tugevdab viinapuid ja parandab marjade valmimist. Orgaaniline muld ja kompost parandavad mulla struktuuri ja aitavad säilitada niiskust.
Lõikamine ja kujundamine
Lõikamine on üks olulisemaid viinamarjahoolduse võtteid. Regulaarne pügamine tagab parema saagi, vähendab haiguste riski ja hoiab taime kujus. Eestis lõigatakse viinapuid tavaliselt varakevadel enne pungade puhkemist või sügisel pärast lehtede langemist.
- Sügislõikus: eemaldatakse vanad ja haiged võrsed, jättes 2–3 silmaga tugevad võrsed.
- Kujunduslõikus: aitab säilitada liigilist kuju, olgu tegemist viinapuuväädi või tüvivormi kasvatusega.
- Kärpimine: suvistel kuudel võib eemaldada liigseid võrseid, et tagada parem õhuringlus.
Talvekaitse ja haiguste ennetamine
Eesti talved võivad olla karmid, seega vajavad viinamarjad kindlasti kaitset külma eest. Avamaal kasvatatavad viinapuud kaetakse sügisel kuiva lehe või kuuseokstega. Noorte taimede puhul võib kasutada hingavat katteloori. Kevadel eemaldatakse kate järk-järgult, et vältida järsku temperatuuri muutust.
Haiguste ennetamiseks tuleks jälgida, et taimed oleksid õigesti lõigatud ja piisava õhuringlusega. Levinumad probleemid on hallitus ja viinamarjalehtede laikpõletik. Ennetuseks võib kasutada bioloogilisi tõrjevahendeid või vasksulfaadilahust.
Koristamine ja säilitamine
Viinamarjade koristamise aeg sõltub sordist ja ilmastikutingimustest, kuid tavaliselt algab see augusti lõpus ja kestab septembri lõpuni. Marjad on valmis siis, kui nad on saavutanud iseloomuliku värvuse, maitse ja kõrge suhkrusisalduse. Koristamiseks on soovitatav kasutada teravaid kääre, et mitte vigastada kobaraid.
Säilitamiseks võib viinamarju hoida jahedas ja kuivas ruumis kuni paar nädalat. Pikemaks perioodiks sobib nende külmutamine või mahlaks töötlemine. Kodused moosid ja vein on suurepärane viis saagi säilitamiseks ja nautimiseks.
Korduma kippuvad küsimused
Millal on parim aeg viinamarjade istutamiseks?
Parim aeg istutamiseks on kevad, kui muld on soojenenud ja öökülma oht on möödas. Sügisel istutades tuleks arvestada talvekindluse tagamisega ning kasutada kaitsematerjale.
Kui kaua kulub aega enne esimese saagi saamist?
Tavaliselt annavad viinamarjad esimese korraliku saagi 2–3 aasta pärast. Esimesel kasvuaastal tuleks keskenduda tugevate võrsete kasvatamisele ja juurestiku arendamisele.
Kuidas vältida hallituse teket viinamarjadel?
Hallitus tekib niisketes ja halvasti ventileeritud kohtades. Selle vältimiseks tuleks viinapuude ümbrust hoida õhulise ja puhta ning vältida liigset kastmist. Samuti võib kasutada looduslikke tõrjevahendeid, näiteks küüslauktõmmist või nõgeseleotist.
Kas viinamarju saab kasvatada potis või terrassil?
Jah, saab küll. Potikasvatus sobib eriti hästi väiksematele sortidele ja võimaldab ka külmematel aastaaegadel taimi siseruumides kaitsta. Oluline on valida suur pott hea drenaažiga ja toiteainerikas muld.
Inspiratsioon ja uued võimalused viinamarjakasvatajatele
Viinamarjakasvatus Eestis on pidevas arengus tänu uutele sortidele ja kliimamuutusele, mis pikendab kasvuperioodi. Koduaedades ja väiketootmistes on üha populaarsemad sümbiootilised aiad, kus viinamarjad kasvavad koos ravimtaimede või roosidega, pakkudes nii ilu kui ka praktilist kasu. Katsetamine erinevate sortide, tugisüsteemide ja väetamisvõtetega võib viia põnevate tulemusteni – iga kasvataja võib leida oma unikaalse viinapuu kasvatamise stiili.
