Iga aiapidaja teab seda kirjeldamatut tunnet, kui kevade saabudes hakkavad näpud mulla järele sügelema ja mõtted liiguvad kasvuhoone või peenramaa suunas. Tomat on kahtlemata üks armastatumaid kultuure Eesti aedades, kuid tihti tehakse suurim viga juba ammu enne esimest kastmist või väetamist – see viga peitub seemnevalikus. Poeriiulite ees seistes võib kirev pakendite meri silme eest kirjuks võtta: erinevad värvid, kujud, valmimisajad ja keerulised lühendid sordinimede taga. Kogenud aednikuna võin kinnitada, et rikkalik saak ei ole pelgalt õnneasi, vaid teadlike valikute tulemus. Õige sordi valimine vastavalt oma kasvutingimustele ja eesmärkidele on vundament, millele toetub kogu suvine saagikus. Järgnevalt vaatame süvitsi, mida seemnepakke uurides tegelikult tähele panema peab.
Kasvukoht dikteerib sordi valiku
Enne kui hakkate unistama suurtest ja mahlastest “härjasüdame” tüüpi tomatitest, peate realistlikult hindama, kus teie tomatitaimed kasvama hakkavad. Tomatid on kasvukoha suhtes nõudlikud ja vales kohas kasvatades ei pruugi ka maailma parim sort oma potentsiaali avada.
Kasvuhoone – soojalembeste sortide paradiis
Kasvuhoone pakub tomatile kaitset vihma ja tuule eest ning hoiab soojust, mis on vajalik pika kasvuajaga sortidele. Siin on teil valik kõige laiem. Kasvuhoonesse sobivad suurepäraselt indeterminantsed ehk piiramatu kasvuga sordid. Need taimed võivad kasvada mitme meetri kõrguseks ja vajavad kindlasti toestamist ning külgvõrsete eemaldamist. Indeterminantsed sordid kannavad saaki sügiskülmadeni, pakkudes järjepidevat korjet. Siin saate katsetada hilisemate, kuid sageli maitsvama viljalihaga sortidega, mis avamaal ei pruugiks valmis saada.
Avamaa – vastupidavus ennekõike
Eesti heitlik suvi on avamaatomatitele tõeline proovikivi. Siia ei tasu valida õrnu lõunamaiseid sorte, mis vajavad stabiilset temperatuuri. Avamaale sobivad kõige paremini determinantsed ehk piiratud kasvuga sordid (põõastomatid) ja poolkõrged sordid. Need taimed lõpetavad kasvu ise pärast teatud arvu õisikute moodustamist. Tavaliselt on nad varasema valmimisega, mis on kriitiline, et saak valmiks enne augustiõhtute jahedust ja niiskust, mis toob kaasa lehemädaniku. Otsige pakendilt märksõnu nagu “varajane”, “külmakindel” või spetsiaalselt põhjamaistesse tingimustesse aretatud sordid.
Rõdu ja terrass – kompaktsus loeb
Linnatingimustes või väikestes aedades on üha populaarsemaks muutunud tomatite kasvatamine pottides. Siin on märksõnaks juurekava suurus ja taime kompaktsus. Tavalised aia-tomatid kasvatavad suure juurestiku ja jäävad potis kiduma. Valige spetsiaalsed potitomatid või kääbussordid (tihti märgistusega “dwarf”). Need taimed on aretatud nii, et nad püsivad madalad, on dekoratiivsed ja annavad üllatavalt palju saaki väikese kasvupinna kohta. Tavaliselt on need kirsstomatid, mis on väga magusad ja meeldivad eriti lastele.
Mida tähendab F1 ja kas seda tasub karta?
Seemnepakkidel kohtab tihti sordinime järel tähistust F1. Algajate seas levib vahel väärarusaam, et tegemist on geneetiliselt muundatud organismidega (GMO), kuid see on müüt. F1 tähistab esimese põlvkonna hübriidi – see on kahe hoolikalt valitud sordi ristamise tulemus.
- F1 hübriidide eelised: Nende peamine trump on elujõud (heteroos). Nad on tavaliselt saagikamad, ühtlase viljasuurusega ja mis kõige tähtsam – neile on aretatud vastupidavus levinumate tomatihaiguste (nagu tubakamosaiikviirus või lehemädanik) suhtes. Kui olete algaja või teie kasvuhoones on varem haigustega probleeme olnud, on F1 sordid kindla peale minek.
- Pärandsordid (Heirloom): Need on vanad sordid, mille seemneid on põlvest põlve edasi antud. Nende eeliseks on sageli ületamatu ja kordumatu maitse, mida poelettidelt ei leia. Miinuseks võib olla ebaühtlane saagikus, õrnem koor (lõhenemisoht) ja väiksem haiguskindlus. Kogenud aednik kasvatab sageli mõlemaid: hübriide kindla baassaagi tagamiseks ja pärandsorte gurmeenaudingu saamiseks.
Oluline on meeles pidada, et F1 hübriididelt seemneid võttes ei saa te järgmisel aastal samasuguseid taimi. Kui soovite ise seemneid koguda, peate valima sordi, mis ei ole hübriid.
Vilja tüüp ja kasutuseesmärk
Tomatiseemneid valides mõelge läbi, mida te saagiga teha plaanite. Kas soovite tomatit süüa otse põõsast, viilutada võileivale või keeta talveks kastmeid? Erinevad sordid on aretatud erinevateks otstarveteks.
Salatitomatid ja “Beefsteak” tüüpi tomatid: Need on suured, lihakad ja sageli õhukese koorega. Nende maitse on nüansirikas ja mahlane. Sobivad ideaalselt värskelt tarbimiseks, kuid ei pruugi hästi säilida ega kannata transportimist. Tuntud näiteks “Härjasüda” on klassikaline näide, mida poest osta ei saa, sest see ei ela teekonda üle, kuid oma aias on see asendamatu.
Kirsstomatid: Need on tavaliselt kõige magusamad, kõrgema suhkrusisaldusega ja laste lemmikud. Kirsstomatid valmivad sageli varem ja annavad saaki kauem. Nad sobivad ideaalselt snäkkideks ja salatitesse tervelt panemiseks. Lisaks on nad sageli haigustele vastupidavamad kui suureviljalised sordid.
Hoidisetomatid: Kui plaanite teha mahla, pastat või tomateid purki panna, otsige “roma” või ploomtomatite tüüpi sorte. Need on paksema viljalihaga, sisaldavad vähem vett ja seemneid ning on tugevama koorega. See tähendab, et keetmisel aurustub vähem vett ja saate kiiremini paksu kastme.
Värvide ja maitsete maailm
Tomat ei pea olema punane. Tegelikult on punased tomatid maitsespektrilt sageli kõige “tavalisemad”. Värviliste sortide kasvatamine toob toidulauale visuaalset ilu ja erinevaid maitseid.
- Kollased ja oranžid: Tavaliselt mahedama maitsega ja madalama happesusega. Sobivad inimestele, kellel on tundlik magu ja kes punaseid tomateid hästi ei talu.
- Mustad ja lillad: Need sordid (nt ‘Black Krim’ või ‘Indigo Rose’) sisaldavad antotsüaniine – samu kasulikke aineid, mida leidub mustikates. Nende maitse on sageli suitsune, sügav ja rikkalik.
- Rohelised: On sorte, mis ongi valminult rohelised (mitte toored!). Need on sageli väga vürtsika ja särtsaka maitsega, pakkudes tõelist gurmee-elamust.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Igal kevadel seisavad aednikud silmitsi samade küsimustega. Siin on vastused levinumatele murekohtadele, mis aitavad seemnevalikul ja külvil õnnestuda.
Kui kaua tomatiseemned idanemisvõimelisena püsivad?
Tomatiseemned on üsna vastupidavad. Õigetes tingimustes (kuivas, jahedas ja pimedas) säilib nende idanevus 4–5 aastat, vahel isegi kauem. Kui teil on vanu seemneid, tasub enne külvi teha idanevusproov: asetage 10 seemet niiskele paberile ja vaadake, mitu neist idaneb. See annab aimu, kas tasub riskida või osta uus pakk.
Kas seemneid peaks enne külvi leotama?
Kuigi see pole hädavajalik, kiirendab leotamine idanemisprotsessi. Võite leotada seemneid toasoojas vees 12–24 tundi. Mõned aednikud kasutavad leotusvette lisatud aaloe mahla või kaaliumpermanganaadi õrna lahust, et seemneid ühtlasi desinfitseerida ja turgutada, vähendades hilisemaid haigusi.
Miks on osad seemned pakis värvilised?
Kui seemned on erksat värvi (sageli rohelised, sinised või punased), on need tootja poolt töödeldud ehk puinitud. See kiht sisaldab tavaliselt fungitsiide haiguste tõrjeks ja vahel ka stardiväetist. Selliseid seemneid ei tohi leotada, sest vesi peseb kaitsekihi maha. Külvake need otse mulda kuivalt.
Millal on õige aeg seemned mulda panna?
Eestis tehakse suurim viga liiga varajase külviga. Kui teil pole köetavat kasvuhoonet ja lisavalgustust, on märtsi keskpaik või isegi lõpp optimaalne aeg. Liiga vara külvatud taimed venivad vähese valguse tõttu välja ja jäävad nõrgaks. Tugev ja jässakas, kuid hiljem külvatud taim jõuab veninud taimele kiiresti järele ja annab parema saagi.
Esimesed sammud tugeva istiku suunas
Kui seemned on valitud, algab teekond saagini. Pidage meeles, et seemne kvaliteet on küll määrav, kuid mitte ainus tegur. Edukaks stardiks kasutage spetsiaalset külvimulda, mis on haigusvaba, peene struktuuriga ja madala väetisesisaldusega. Tavalises aiamullas võivad peituda haigustekitajad, mis hävitavad õrnad tõusmed.
Pärast tärkamist on valgus ja temperatuur kriitilise tähtsusega. Idanemiseks vajab tomat soojust (20-25 kraadi), kuid kohe pärast tärkamist tuleks temperatuuri alandada ja valgust maksimeerida. Kui toas on liiga soe ja pime, saate “niitjad” varred, mis ei jaksa hiljem vilju kanda. Ärge kartke taimi karastada ja pikeerimisel (ümberistutamisel) istutada taimed idulehtedeni mulda – see soodustab tugeva lisajuurestiku teket. Hoolikas sordivalik kombineerituna õige agrotehnikaga tagab, et suve teises pooles saate nautida oma töö magusaid vilju, olgu need siis punased, kollased või triibulised.
