Sügisene Eesti loodus on mõeldamatu ilma säravpunaste marjakobarate all lookas pihlakateta. See on vaatepilt, mis toob paljudele meelde lapsepõlve, mil sai marjadest keesid meisterdatud või linde vaadeldud. Kuid sageli jääb see kaunis puu vaid silmailuks, sest kardetakse marjadele omast mõrkjat maitset. Tegelikkuses peidab harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) endas tohutut ravijõudu, olles tõeline põhjamaine supertoit, mis on teenimatult tahaplaanile jäänud. Vanarahvas teadis rääkida, et pihlakas on puu, mis hoiab eemal nii kurjad vaimud kui ka haigused, ning tänapäeva teadus on paljud need uskumused keemilise analüüsi kaudu kinnitanud.
Pihlaka väärtus ei seisne ainult vitamiinides, vaid komplekssetes bioaktiivsetes ühendites, mis suudavad organismi toetada mitmel erineval tasandil. Alates immuunsüsteemi tugevdamisest viiruste perioodil kuni veresoonte elastsuse parandamiseni – selle puu annid on mitmekülgsed abimehed. Oluline on vaid teada, millal marju korjata, kuidas neid töödelda, et vähendada kibedust, ja milliste terviseprobleemide korral neist kõige rohkem abi on. Järgnevalt vaatamegi süvitsi, miks peaks iga terviseteadlik inimene varuma talveks purgitäie kuivatatud pihlakaid või pudeli pihlakasiirupit.
Pihlaka marjade üllatav toiteväärtus ja keemiline koostis
Paljud inimesed teavad, et sidrun on hea C-vitamiini allikas, kuid vähesed on kursis, et pihlakamarjades võib C-vitamiini sisaldus olla isegi suurem kui tsitruselistes. See teeb pihlakast ühe tugevama loodusliku antioksüdandi meie kliimavöötmes. Kuid C-vitamiin pole kaugeltki ainus põhjus, miks neid marju hinnata. Pihlakas on tõeline vitamiinipomm, sisaldades aineid, mis töötavad sünergias ehk võimendavad üksteise toimet.
Erilist tähelepanu väärib P-vitamiin (flavonoidid), mida pihlakas leidub rohkesti. P-vitamiin on kriitilise tähtsusega, sest see aitab organismil C-vitamiini omastada ja säilitada. Ilma piisava P-vitamiinita laguneb C-vitamiin kehas kiiresti. Lisaks sisaldavad marjad märkimisväärses koguses:
- Provitamiin A (karoteen): Üllataval kombel võib pihlakates olla karoteeni rohkem kui mõnedes porgandisortides. See on oluline silmade tervisele ja naha uuenemisprotsessidele.
- E-vitamiin: Tuntud kui nooruslikkuse vitamiin, mis kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest.
- Orgaanilised happed: Õun-, sidrun- ja merevaikhape, mis aitavad reguleerida seedimist ja pidurdada roiskumisprotsesse soolestikus.
- Pektiinid: Need ained seovad soolestikus toksiine ja raskemetalle, aidates neid kehast väljutada.
- Sorbitool: Looduslik suhkruasendaja, mis teeb pihlaka ohutuks ja isegi kasulikuks diabeetikutele.
Samuti on marjades parkaineid, mis annavad neile iseloomuliku kootava maitse, ning eeterlikke õlisid. Just see rikkalik keemiline kokteil teeb pihlakast tõhusa vahendi paljude tervisemurede korral, mida pelgalt vitamiinipurgist ei leia.
Peamised terviseprobleemid, mida pihlakaga leevendada
Rahvameditsiinis on pihlakat kasutatud sajandeid, kuid milliste konkreetsete hädade puhul on sellest kõige rohkem abi? Allpool on toodud peamised valdkonnad, kus pihlakas oma ravitoimet avaldab.
1. Immuunsüsteemi tugevdamine ja külmetushaigused
Kõige sagedasem pihlaka kasutusvaldkond on organismi vastupanuvõime tõstmine. Tänu kõrgele C-vitamiini ja antioksüdantide sisaldusele on pihlakatee suurepärane vahend esimeste haigustunnuste ilmnemisel. See aitab alandada palavikku (soodustades higistamist) ja võitleb põletikuliste protsessidega kurgus ja hingamisteedes.
2. Veresoonkonna ja südame tervis
Nagu mainitud, on pihlakas rikas P-vitamiini poolest. See vitamiin tugevdab kapillaaride seinu, muutes need elastsemaks ja vähem hapraks. See on eriti oluline inimestele, kellel on probleeme vererõhuga või kalduvus verevalumite tekkeks. Pihlakas aitab alandada “halva” kolesterooli taset veres, vähendades seeläbi ateroskleroosi riski. Regulaarne tarbimine võib aidata normaliseerida vererõhku, eriti hüpertoonia algstaadiumis.
3. Seedimise soodustamine ja maksa puhastus
Mõrkjas maitse viitab sageli seedimist soodustavale toimele. Pihlakamarjad ergutavad maomahla eritumist, mis on abiks alahappesuse korral. Pektiinid toimivad soolestikus “harjana”, sidudes gaase ja jääkaineid. Samuti on pihlakal kerge kolereetiline ehk sapieritust soodustav toime, mis aitab maksa tööd kergendada ja takistab rasvade ladestumist maksas.
4. Vedeliku väljutamine organismist
Pihlakas on tõhus diureetikum. See aitab väljutada liigset vedelikku, vähendades turseid ja koormust neerudele. See omadus on kasulik ka kuseteede põletike korral, kuna suurenenud uriinieritus aitab baktereid põiest välja uhtuda.
Kuidas marju õigesti korjata ja töödelda
Pihlaka raviomaduste maksimaalseks säilitamiseks on oluline teada korjamise ja töötlemise nüansse. Toorelt on marjad väga mõrkjad ja sisaldavad parasorbiinhapet, mis suurtes kogustes võib ärritada magu ja tekitada iiveldust. Kuid loodusel on selleks oma lahendus – külm.
Parim aeg marjade korjamiseks on pärast esimesi öökülmasid. Miinuskraadid lagundavad parasorbiinhappe ohutuks sorbiinhappeks ja muudavad marjad magusamaks. Kui soovite marju korjata varem (näiteks lindude eest päästmiseks), siis asetage need enne tarvitamist vähemalt 24 tunniks sügavkülma. See imiteerib looduslikku külmumist ja parandab maitseomadusi tunduvalt.
Kuivatamine: Marju võib kuivatada nii toatemperatuuril (kui on hea ventilatsioon) kui ka ahjus või toidukuivatis. Ahjus kuivatades jälgige, et temperatuur ei ületaks 50–60 kraadi, vastasel juhul hakkavad vitamiinid lagunema. Õigesti kuivatatud marjad on kortsus, kuid säilitavad oma punaka värvuse ega kleepu kokku.
Praktilised retseptid koduseks raviks
Pihlakat saab tarbida mitmel erineval moel. Siin on mõned proovitud retseptid, kuidas valmistada sellest väärtuslikust toorainest ravimeid ja tervisetooteid.
Vitamiinitee üldise väsimuse vastu
Võtke 1 supilusikatäis kuivatatud pihlakaid ja 1 supilusikatäis kuivatatud kibuvitsamarju. Valage segu üle 500 ml keeva veega ja laske termoses tõmmata vähemalt 4 tundi, soovitavalt üleöö. Kurnake ja jooge pool klaasi 3–4 korda päevas. See jook on asendamatu kevadväsimuse ja sügisese kurnatuse korral.
Pihlakasiirup köha ja häälekaotuse leevendamiseks
Pressige värsketest (või sulatatud) marjadest mahl. Segage mahl suhkruga vahekorras 1:1,5 (1 liitri mahla kohta 1,5 kg suhkrut). Kuumutage segades madalal kuumusel, kuni suhkur on sulanud, kuid ärge laske keema tõusta, et vitamiine säästa. Säilitage jahedas. Võtke 1 supilusikatäis 3 korda päevas. Siirup leevendab kurguärritust ja aitab lahtistada köha.
Pihlaka ja mee segu vererõhule
See on maitsev viis vererõhu normaliseerimiseks. Peske marjad ja ajage need läbi hakklihamasina või purustage blenderis. Segage saadud mass meega vahekorras 1:1. Hoidke segu külmkapis klaaspurgis. Tarvitage 1 supilusikatäis pool tundi enne sööki. Lisaks vererõhule aitab see segu hästi ka kõhukinnisuse korral.
Vastunäidustused: millal pihlakast hoiduda
Kuigi pihlakas on looduslik ravim, ei sobi see kõigile. Kuna marjad sisaldavad palju orgaanilisi happeid ja parkaineid, peaksid teatud terviseprobleemidega inimesed olema ettevaatlikud.
- Kõrge maohappesus: Inimesed, kellel on ülihappesusest tingitud gastriit või maohaavandid, peaksid pihlakatest hoiduma, kuna need stimuleerivad maomahla eritust veelgi.
- Vere hüübivus: Kuna pihlakas tõstab vere hüübivust, ei soovitata seda inimestele, kellel on diagnoositud tromboflebiit või on kalduvus trombide tekkele. Samuti tuleks olla ettevaatlik, kui tarvitate verevedeldajaid.
- Rasedus ja imetamine: Kuigi väikestes kogustes (nt moosina) on see ohutu, siis kontsentreeritud tinktuure ja suures koguses teed ei soovitata raseduse ajal tarbida ilma arstiga konsulteerimata.
- Alla 3-aastased lapsed: Väikelaste seedesüsteem on tundlik ja pihlaka marjad võivad tekitada allergilisi reaktsioone või seedehäireid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Pihlaka kasutamise kohta tekib sageli praktilisi küsimusi. Oleme siia koondanud vastused enim levinud pärimistele.
Kas pihlakaid tohib süüa toorelt otse puult?
Väikeses koguses (mõni mari) ei tee see halba, kuid suuremas koguses toorete marjade söömine võib põhjustada mürgitusnähte nagu iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Põhjuseks on parasorbiinhape, mis laguneb alles kuumutamisel või külmutamisel. Seega on alati soovitatav marju enne tarvitamist töödelda.
Kas pihlakas sobib ka diabeetikutele?
Jah, pihlakas on diabeetikutele sobiv, kuna marjades sisalduv suhkur on peamiselt fruktoos ja sorbitool, mis ei tõsta veresuhkru taset järsult. Siiski tuleks siirupite ja mooside valmistamisel vältida tavalist valget suhkrut.
Millal on pihlakad kõige vitamiinirikkamad?
Bioloogiliselt aktiivsete ainete kontsentratsioon on kõrgeim täisküpsuse faasis, tavaliselt septembris-oktoobris. Kuigi külm muudab marjad maitsvamaks, väheneb pikaajalisel puul seismisel (talve poole) veidi vitamiinide sisadus. Parim kompromiss on korjata küpsed marjad sügisel ja panna need sügavkülma.
Kas dekoratiivsete sortide (nt ilupihlakad) marjad kõlbavad süüa?
Enamik pihlaka liike on söödavad, kuid nende maitseomadused ja keemiline koostis võivad erineda. Kultuursordid (nt ‘Granatnaja’) on aretatud just suuremate ja magusamate marjade saamiseks ning on seetõttu toiduks ja raviks isegi paremad kui metsik harilik pihlakas. Siiski tuleks veenduda, et tegemist on just Sorbus perekonna esindajaga.
Pihlaka roll kosmeetikas ja naha tervis
Lisaks seespidisele kasutamisele on pihlakas tänuväärne koostisosa koduses kosmeetikas. Marjades leiduvad orgaanilised happed ja vitamiinid toimivad nahale toniseerivalt, ahendavad poore ja parandavad jumet. Pihlakas on tuntud oma antibakteriaalse toime poolest, mistõttu sobivad sellest valmistatud maskid hästi probleemsele ja aknele kalduvale nahale.
Lihtsa näomaski valmistamiseks võib purustada peotäie värskeid marju, segada need vähese mee või jogurtiga ja kanda näole 15 minutiks. See värskendab nahka ja aitab võidelda väsimusmärkidega. Samuti saab kuivatatud marjadest valmistatud tõmmist kasutada näoveena, mis puhastab ja pinguldab nahka, andes sellele tervisliku sära. Vanasti kasutati pihlakavett isegi tedretähnide pleegitamiseks ja kätel oleva kareda naha pehmendamiseks.
Pihlakas on tõesti midagi enamat kui lihtsalt sügisene ilupuu pargis või metsaservas. See on meie oma kodumaine vitamiiniallikas, mis on kättesaadav, tasuta ja äärmiselt tõhus. Oskuslikul kasutamisel võib pihlakas asendada mitmeid apteegipreparaate, pakkudes leevendust külmetuse, seedeprobleemide ja vitamiinipuuduse korral. Seega, kui järgmine kord pihlakast möödute, vaadake teda uue pilguga – kui võimsat looduslikku ravitsejat.
