Ploomide kasvatamine koduaial on paljude aiaomanike suur unistus, sest oma puult nopitud mahlane ja küps ploom maitseb kordades paremini kui poelettidelt ostetud vili. Kevadine istutamine on meie kliimas sageli kõige kindlam valik, eriti just külmakartlikumate luuviljaliste puhul, kuna see annab noorele istikule terve pika suve ja sügise juurestiku kasvatamiseks ning talveks valmistumiseks. Aednikud ja puukoolide spetsialistid on aastate jooksul kogunud hulgaliselt väärtuslikke teadmisi, mis aitavad vältida algajate vigu ning panna alus tugevale ja elujõulisele viljapuule. Õige asukoha valik, sobiva sordi leidmine, korrektne istutustehnika ning noore puu esmane hooldus on kõik kriitilise tähtsusega tegurid, mis määravad tulevase saagi suuruse ja kvaliteedi. Selles põhjalikus juhendis vaatame detailidesse laskudes üle kõik vajalikud sammud, et sinu kevadine aiatöö tooks aastate pärast ohtralt magusaid vilju.
Ploomipuu sordi valik ja istiku tüübid
Enne labida maasse löömist on kõige olulisem ülesanne valida õige ploomisort, mis sobib nii sinu aia tingimuste kui ka sinu isiklike maitse-eelistustega. Ploomipuid on väga erinevaid – varajasi ja hiliseid, kollaseid, punaseid ja lillasid, magusaid magustoiduploome ning hapukamaid, mis sobivad ideaalselt moosi ja kompoti tegemiseks. Kliimatingimused Eestis nõuavad talvekindlate sortide valimist, seega tasub eelistada kohalikes puukoolides kasvatatud ja meie heitliku ilmaga kohanenud puid.
Isetolmlejad versus võõrtolmlejad
Viljapuude puhul on tolmlemine üks tähtsamaid märksõnu rikkaliku saagi tagamisel. Sordid jagunevad laias laastus kaheks: isetolmlejad ja võõrtolmlejad. Isetolmlejad ploomipuud suudavad viljastuda omaenda õietolmuga. See on suurepärane lahendus väikestesse aedadesse, kuhu mahub vaid üks puu. Samas peavad aednikud meeles pidama, et isegi isetolmlejad sordid annavad tunduvalt suuremat ja kvaliteetsemat saaki, kui nende läheduses kasvab teine ploomipuu, mis õitseb samal ajal. Võõrtolmlejad sordid aga vajavad kindlasti teist, sobivat tolmuandjat sorti lähedusse, vastasel juhul katab puu end küll kevadel imelise õievahuga, kuid vilju ei teki. Kogenud aednikud soovitavad alati istutada vähemalt kaks erinevat ploomisorti.
Istiku tüübi valik
Kevadel puukooli või aianduskeskusesse minnes leiad eest peamiselt kahte tüüpi istikuid:
- Paljasjuursed istikud: Need on puud, mis kaevatakse puukoolist välja puhkeolekus ning müüakse ilma mullapallita. Nende eelis on soodsam hind ja suur sordivalik, kuid neid saab istutada vaid lühikese aja jooksul varakevadel, enne pungade puhkemist.
- Nõuistikud ehk potiistikud: Need on puud, mida on kasvatatud potis ja mille juurestik on juba välja arenenud. Potiistikuid saab istutada kogu kevadest sügiseni, need elavad istutusšoki kergemini üle ja hakkavad kiiremini uues kohas kasvama.
Ideaalne kasvukoht ja mullastik rikkalikuks saagiks
Ploomipuu on üsna nõudlik viljapuu, eriti just valguse ja soojuse suhtes. Rikkaliku saagi ja magusate viljade saladus peitub õiges asukohas. Kui puu istutada liiga varjulisse või niiskesse kohta, on ta vastuvõtlik seenhaigustele, viljad ei valmi korralikult ning puit ei jõua talveks piisavalt puituda, mis toob kaasa külmakahjustusi.
Valgus ja tuulekaitse
Parim koht ploomipuu istutamiseks on aia kõige päikesepaistelisem ja soojem osa. Puu peaks saama vähemalt kuus kuni kaheksa tundi otsest päikesevalgust päevas. Eriti oluline on hommikune ja lõunane päike, mis kuivatab kiiresti kaste ja vihmavee puu lehtedelt, aidates seeläbi ennetada ohtlikke seenhaigusi nagu näiteks puuviljamädanik. Lisaks valgusele on tähtis tuulekaitse. Ploomipuud ei talu tugevat ja külma põhja- või idatuult. Ideaalne asukoht on hoone lõunapoolne sein või heki varjus olev ala, mis pakub kaitset kargete kevadtuulte eest, sest tugev tuul võib õitsemise ajal õied minema puhuda või takistada mesilastel tolmeldamist.
Mulla ettevalmistus ja vajalikud toitained
Ploomipuud eelistavad sügavalt haritud, viljakat, vett hästi läbilaskvat ja kergelt happelist kuni neutraalset mulda. Rasked savimullad, kuhu vesi kipub seisma jääma, ei sobi ploomipuudele kohe üldse, kuna liigniiskus lämmatab juured ja põhjustab juuremädanikku. Kui sinu aias on väga raske savimuld, tasub kaaluda puu istutamist kõrgendikule või spetsiaalselt ehitatud istutuskünkale. Enne istutamist tuleks mulla sisse kaevata ohtralt orgaanilist materjali, näiteks hästi laagerdunud komposti või kõdusõnnikut. See parandab mulla struktuuri, meelitab ligi kasulikke vihmausse ja rikastab mulda pikaajaliselt vabanevate toitainetega.
Istutusaugu kaevamine ja õige istutustehnika
Istutamise päev on puu tuleviku seisukohalt otsustava tähtsusega. Kiirustades tehtud istutusvead võivad jääda puud kummitama aastateks. Varuge istutamiseks aega, valige pilvine ja jahe päev või istutage õhtupoolikul, et vähendada puu veekadu ja istutusšokki. Oluline on jälgida iga sammu, et juured saaksid parima võimaliku stardi uues mullas.
Aednike poolt soovitatud samm-sammuline juhend ploomipuu istutamiseks:
- Juurestiku leotamine: Kui kasutad paljasjuurset istikut, aseta selle juured paariks tunniks toasooja vette. Nõuistiku puhul kasta pott enne eemaldamist korralikult läbi.
- Istutusaugu kaevamine: Kaeva auk, mis on ligikaudu kaks korda laiem kui noore puu juurestik või poti läbimõõt, kuid täpselt sama sügav. Augu seinad ja põhi tasub labidaga kobedaks lüüa, et noored juured suudaksid kergemini uude mulda tungida.
- Mullasegu ettevalmistamine: Sega väljakaevatud muld komposti ja vajadusel puutuha või sarvelaastudega. Ära lisa istutusauku mineraalväetisi, sest need võivad kõrvetada õrnu narmasjuuri.
- Tugiteiba paigaldamine: Löö istutusaugu põhja tugev puidust tugiteivas enne puu asetamist. Nii väldid hiljem juurte vigastamist. Teivas peaks asuma valitsevate tuulte poolsel küljel, et hoida puud kindlalt paigal.
- Puu paigaldamine ja sügavus: Aseta puu auku nii, et pookekoht (jämedam kühm tüve alumises osas) jääks kindlasti viis kuni kümme sentimeetrit mullapinnast kõrgemale. Kui pookekoht mattub mulda, võivad pookeoksast kasvada omajuured ning alus kaotab oma mõju, mis muudab puu kasvutugevuse ja saagikuse ettearvamatuks.
- Mullaga täitmine: Aja muld kiht-kihilt juurte vahele, raputades puud õrnalt, et vältida õhutaskute tekkimist. Talla muld jalgadega ettevaatlikult kinni, alustades augu servadest ja liikudes tüve suunas.
- Sidumine: Sido noor puu tugiteiba külge spetsiaalse laia ja pehme rihmaga, kasutades kaheksakujulist sidust. See hoiab puud kindlalt paigal, kuid ei hõõru ega vigasta koort.
Kastmine ja multšimine esimesel kasvuaastal
Pärast istutamist on esmatähtis korralik kastmine. Vett tuleks anda ohtralt, umbes kaks kuni kolm ämbritäit puu kohta, isegi kui istutuspäeval sajab vihma. See esimene kastmine ei ole mõeldud vaid puu jootmiseks, vaid peamiselt mulla tihendamiseks ümber juurte, et vältida õhutühimikke. Ehita tüve ümber mullast väike vall ehk kastmisnõgu, mis aitab vett juurte juures hoida ega lase sel mööda maapinda laiali valguda.
Esimesel kasvuaastal on noor ploomipuu põua suhtes äärmiselt tundlik. Kuna tema juurestik ei ulatu veel sügavale ega suuda iseseisvalt põhjaveest niiskust kätte saada, sõltub ta täielikult sinu hoolitsusest. Kuival kevad- ja suveperioodil tuleb puud kasta vähemalt kord nädalas sügavalt ja põhjalikult. Pindmine sagedane sirtsutamine on pigem kahjulik, sest see meelitab uued narmasjuured maapinna lähedale, muutes puu põuale ja talvekülmale veelgi vastuvõtlikumaks.
Multšimine on üks parimaid viise niiskuse säilitamiseks, mulla temperatuuri ühtlustamiseks ja tülika umbrohu tõrjumiseks. Kanna puu võraalusele alale, umbes viie kuni kümne sentimeetri paksune kiht orgaanilist multši, näiteks peenikest puukoort, komposti või niidetud rohtu. Oluline reegel: Jäta tüve ümber alati vähemalt kümme sentimeetrit vaba ruumi. Kui niiske multš puutub otse vastu tüve, loob see soodsa keskkonna mädanike ja seenhaiguste arenguks ning pakub ideaalset varjupaika pisinärilistele, kes võivad talvekuudel väärtuslikku puukoort närida.
Korduma kippuvad küsimused ploomipuude istutamise kohta
Sageli kerkivad noorte istikute omanikel esile sarnased mured ja küsimused. Siin on kogenud aednike vastused kõige levinematele küsimustele, mis on seotud kevadise istutamisega.
Millal on täpselt parim aeg ploomipuu kevadiseks istutamiseks?
Kõige õigem aeg on kohe, kui maapind on täielikult sulanud ja tahenenud, nii et labidaga saab vabalt kaevata. Paljasjuursed istikud tuleb kindlasti istutada enne, kui nende pungad hakkavad paisuma ja puhkema, tavaliselt aprilli keskpaigast mai alguseni. Potiistikute puhul on ajaline aken laiem ja neid võib mulda panna kevadest sügiseni, kuid varakevadine aeg annab taimele siiski enim aega juurdumiseks ja kohanemiseks enne suviseid kuumuseid.
Kas ma pean oma uut ploomipuud esimesel kevadel väetama?
Ei, esimesel aastal see üldjuhul soovitatav ei ole. Kui sa valmistasid istutusaugu ette õigesti ja lisasid sinna kvaliteetset komposti või laagerdunud sõnnikut, on noorel puul olemas kõik vajalik esimeseks aastaks. Lisatud tugevad lämmastikväetised võivad liigselt ergutada roheliste lehtede kasvu oluliste juurte arvelt ja mineraalväetised võivad otsesel kokkupuutel isegi põletada hapraid uusi juuri. Esimene lisaväetamine võiks toimuda alles teise kasvuaasta kevadel.
Miks minu vastistutatud ploomipuu lehed närtsivad või kollaseks muutuvad?
Kõige sagedasem põhjus on niinimetatud istutusšokk või vale kastmisrežiim. Kontrolli mulda kümne sentimeetri sügavuselt: kui see on sügavalt kuiv, kannatab puu ilmselge veepuuduse all. Kui aga muld on pidevalt porine, raske ja läbimärg, võivad juured kannatada hapnikupuuduse käes ja on hakanud mädanema. Reguleeri kastmist vastavalt mulla tegelikule olukorrale ja jälgi, kas puu toibub.
Kui kaua läheb aega istutamisest kuni esimese saagini?
See sõltub tugevalt istiku vanusest ja valitud sordist. Nõuistikud ja juba puukoolis hästi harunenud vanemad istikud võivad anda esimesi maitsvaid vilju juba teisel või kolmandal aastal pärast istutamist. Tõeliselt küllusliku ja stabiilse saagini kulub tavaliselt siiski neli kuni kuus aastat, mil puu võra on saavutanud oma optimaalse suuruse.
Noore ploomipuu võra kujundamine ja hoolduslõikus
Kui puu on edukalt istutatud, kastetud ja multšitud, ei tähenda see veel, et aedniku töö oleks lõppenud. Üks olulisemaid samme tugeva oksakavaga viljapuu kasvatamisel on kohene õige ja õigeaegne võra kujundamine. Lõikamine on tegevus, mida paljud algajad aednikud pelgavad, kartes noorele elavale taimele liiga teha, kuid ploomipuu puhul on see täiesti möödapääsmatu. Tugevalt väljaarendatud võra aitab tulevikus kanda suuri viljakoormaid ilma, et väärtuslikud oksad murduksid. Samuti tagab läbimõeldud oksakava valguse ja õhu vaba juurdepääsu kõikidele puu osadele, mis omakorda vähendab oluliselt seenhaiguste leviku riski.
Kevadel istutatud noorel puul tuleb kindlasti teha istutusjärgne lõikus. Kui ostetud istik on niinimetatud piitsakujuline ehk pikk ja ilma külgharudeta, lõigatakse selle latv lihtsalt tagasi sobivalt kõrguselt, tavaliselt 70–90 sentimeetrit maapinnast. See sundlõige stimuleerib puud koheselt kasvatama uusi külgoksi just sinna piirkonda, kuhu aednik soovib rajada tulevase võra alumist korrust. Juba olemasolevate külgokstega istikute puhul eemaldatakse esmalt kõik tugevalt konkureerivad ladvaoksad, mida nimetatakse ka kahvliteks, jäetakse alles vaid üks tugev ja sirge juhtoks ning lühendatakse seda umbes kolmandiku võrra.
Külgharudest valitakse hoolikalt välja kolm kuni neli tugevat, üksteisest asümmeetriliselt ja erinevatesse suundadesse paigutuvat oksa, ning lühendatakse ka neid, tehes lõike alati suunaga väljapoole vaatava punga pealt. Selline lõige suunab uue kasvu puu tsentrist eemale ja tagab ilusa avara võra. Ploomipuud kipuvad oma loomult kasvatama väga pikki, veninud ja peenikesi oksi, mis võivad täiskasvanuna raske saagi all kergelt puruneda. Esimestel eluaastatel peab seetõttu lõikus olema suunatud pigem okste jõudsale tugevdamisele ja harunemisele, mitte ainult kiirele kõrguse saavutamisele. Samuti tuleb aiahooaja vältel regulaarselt eemaldada kõik vesivõsud ja tüve alumisest osast või juurekaelast kasvavad metsikud võrsed. Need ebavajalikud võrsed kurnavad asjatult noort taime ega tooda kunagi kvaliteetseid söödavaid vilju. Õigesti suunatud energia ning terve ja õhuline võra panevad tugeva aluse sellele, et juba paari aasta pärast saad sa oma perega nautida täpselt seda rikkalikku ja tervislikku ploomisaaki, millest kevadisel istutuspäeval unistasid.
