Kujutage ette tavalist teisipäeva õhtut, kui seisate oma kortermaja prügikonteinerite ees, käes kilekott, milles on segamini jogurtitopsid, vanad ajalehed, banaanikoored ja katkine kohvitass. Teate küll, et peaksite sortima, kuid erinevate konteinerite sildid tunduvad vastuolulised ja naaber viskab niikuinii kõik ühte kohta. See on olukord, mis on tuttav tuhandetele kortermajade elanikele üle Eesti. Ometi ei ole prügi sortimine enam ammu vaid ökoentusiastide hobi, vaid möödapääsmatu kohustus, mis mõjutab otseselt nii meie elukeskkonda kui ka korteriühistu igakuiseid arveid. Jäätmeseadus karmistub ja omavalitsused nõuavad üha täpsemat jäätmekäitlust. Et segadusest selgust luua, võtame samm-sammult lahti, kuidas käib üks korrektne ja stressivaba prügi sortimine kortermajas, kummutame levinud müüdid ja anname praktilisi nõuandeid, kuidas see süsteem oma köögis mugavalt tööle panna.
Miks on kortermajas sortimine kriitilisema tähtsusega kui eramajas?
Kortermajas elades on jäätmekäitlus kollektiivne vastutus. Kui eramajas vastutab omanik ainuisikuliselt oma prügikasti sisu eest, siis kortermajas piisab ühest hoolimatust elanikust, et rikkuda kogu maja pingutused. Kui biojäätmete konteinerisse visatakse tavalisi kilekotte või klaasikonteinerisse keraamikat, võib jäätmevedaja kvalifitseerida terve konteineri sisu segaolmejäätmeteks. See tähendab ühistule tühisõidu arvet või konteineri tühjendamist kordades kõrgema hinnakirja alusel.
Lisaks rahalisele aspektile on sortimine ainus viis tagada, et materjalid jõuaksid ringlusse. Kortermajade juures tekib meeletus koguses pakendijäätmeid ja biojäätmeid. Kui need visata segaolmejäätmete hulka, lõpetavad need kas prügilas või põletusahjus, raisates väärtuslikku ressurssi, millest saaks toota uusi materjale või mulda.
Pakendijäätmed: Kõige suuremahulisem jäätmeliik
Kõige kiiremini täitub tavaliselt pakendikonteiner (kollane või spetsiaalselt märgistatud). Siia kuuluvad plast-, metall- ja joogipakendid (tetrapakid). Peamine reegel on lihtne: pakend peab olema tühjendatud ja vajadusel loputatud.
Mida tohib panna pakendikonteinerisse?
- Jogurtitopsid, võikarbid, kilekotid, pakkekile.
- Ketšupi- ja majoneesipudelid (korgid võib peale jätta).
- Joogipurgid, konservikarbid, metallkorgid ja -kaaned.
- Piima-, mahla- ja veinipakid (kartongist joogipakendid).
- Šampoonipudelid ja kodukeemia pakendid.
Kuidas käituda määrdunud pakendiga?
Levinud küsimus on, kui puhtaks peab pakendi pesema. Eksperdid soovitavad lähtuda mõistlikkuse printsiibist. Pakend ei pea olema steriilne, kuid see ei tohi määrida teisi jäätmeid. Kerge loputus veega on piisav. Kui pakend on tugevalt määrdunud (näiteks rasvane grillliha karp või foolium), mida ei saa veega puhtaks, on mõistlikum visata see segaolmejäätmete hulka, kuna selle pesemine kuuma vee ja keemiaga kulutab rohkem energiat, kui materjali taaskasutusest tagasi saadakse.
NB! Suruge pakendid alati kokku. Kortermajas on konteinerite maht piiratud ja “õhu vedamine” on kallis. Piimapakkide ja plastpudelite lömastamine võib säästa kuni 50% ruumist.
Biojäätmed: Kortermaja suurim väljakutse
Biojäätmete ehk toidujäätmete eraldi kogumine on nüüdseks kohustuslik enamikes omavalitsustes. See on ka valdkond, kus tehakse kõige rohkem vigu. Biojäätmed on väärtuslik tooraine komposti või biogaasi tootmiseks, kuid ainult siis, kui need on puhtad.
Mida panna biojäätmete konteinerisse (pruun)?
- Puu- ja köögiviljade koored, riknenud puuviljad.
- Lihajäägid ja kalaluud (väiksemad kogused).
- Kohvipaks ja teepuru (ilma kileta teepakkideta).
- Määrdunud paberrätikud ja majapidamispaber.
- Lõikelilled ja toataimed (ilma pottideta).
Kõige suurem viga on biojäätmete viskamine tavalises kilekotis. Tavaline kilekott ei lagune ja rikub kompostimisprotsessi. Kasutage biojäätmete viimiseks kas paberkotti, spetsiaalset biolagunevat kotti (mis on sertifitseeritud vastava märgistusega) või tühjendage ämber otse konteinerisse ja visake määrdunud kilekott segaolmesse. Paberkott on alati kõige kindlam valik, kuna ka mõned “biokilekotid” lagunevad liiga aeglaselt meie kliimatingimustes.
Paber ja kartong: Mitte iga paber ei sobi
Paberi ja papi konteiner (sinine) on mõeldud puhta materjali jaoks. Siin kehtib range reegel: märg ja rasvane paber ei sobi taaskasutuseks.
Siia konteinerisse kuuluvad ajalehed, ajakirjad, kataloogid, raamatud (kõvade kaanteta), joonistuspaber ja pappkastid. Pappkastid tuleb kindlasti lahti võtta ja lamedaks suruda, et need ei ummistaks konteinerit.
Mida mitte panna paberikonteinerisse:
- Kasutatud pabernõud ja kohvitopsid (need on sageli kaetud õhukese plastkihiga).
- Rasvased pitsakarbid (need kuuluvad segaolmejäätmetesse või väikesteks tükkideks rebituna biojäätmetesse).
- Fooliumiga kaetud paber või kiletatud paber.
- Kasutatud pabertaskurätikud.
Klaas: Ainult pudelid ja purgid
Klaasikonteiner (roheline) on paljude jaoks segadust tekitav, sest eeldatakse, et sinna võib visata kõik, mis kliriseb ja puruneb. See on vale. Klaasikonteiner on mõeldud ainult klaaspakendile.
See tähendab, et sinna tohib panna vaid klaasist pudeleid ja purke. Sinna ei tohi panna aknaklaasi, peegleid, kristalli, keraamikat (taldrikud, kruusid) ega lambipirne. Aknaklaasil ja keraamikal on erinev sulamistemperatuur kui pudeliklaasil ja isegi väike kogus keraamikat võib rikkuda terve partii uustoodangut. Pandimärgiga pudelid tuleks muidugi viia taaraautomaati, mitte visata konteinerisse.
Segaolmejäätmed: See, mis üle jääb
Segaolmejäätmete konteiner ei ole koht, kuhu visata kõike, mida ei viitsita sortida. See on mõeldud jäätmetele, mida ei saa ringlusse võtta või mida on võimatu materjalideks eraldada. Korrektse sortimise korral peaks see olema kõige aeglasemalt täituv konteiner.
Segaolmesse kuuluvad: mähkmed ja hügieenisidemed, katkised riided ja jalatsid (mida ei saa annetada), keraamika ja portselan, katkiläinud mänguasjad, CD-plaadid, hõõglambid (mitte säästupirnid!), jahtunud tuhk ja suitsukonid, suured kondid ja tugevalt määrdunud pakendid.
Ohtlikud jäätmed ja elektroonika
On kategooria jäätmeid, mida ei tohi mitte mingil juhul panna kortermaja konteineritesse, isegi mitte segaolmesse. Need on ohtlikud jäätmed, mis võivad keskkonda sattudes põhjustada reostust või kujutada ohtu prügivedajatele ja käitlejatele.
- Patareid ja akud: Need tuleb viia poodides asuvatesse kogumiskastidesse. Prügiautos kokku pressides võivad need süttida.
- Vana elektroonika: Röstrid, föönid, arvutid, telefonid. Need saab tasuta ära anda jäätmejaamades või elektroonikapoodides (väikeelektroonika).
- Värvid, lakid, lahustid, aegunud ravimid: Ravimid viiakse apteeki, kemikaalid jäätmejaama ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma pean eemaldama jogurtitopsilt fooliumkaane täielikult?
Jah, see on väga soovitatav. Tops on tavaliselt plastist ja kaas alumiiniumist. Kui need on eraldatud, suudavad sorteerimisliinid need õigesse kohta suunata. Kui need on koos, võib masin sattuda segadusse või suunata mõlemad valesse voogu.
Kuhu visata piimapakk, millel on plastkork?
See läheb pakendikonteinerisse. Korgi võib peale jätta, sest tänapäevased ümbertöötlustehnoloogiad suudavad plastkorgi kartongist eraldada. Olulisem on, et pakk oleks tühi ja kokku surutud.
Mis saab, kui ma viskan biojäätmed kilekotiga pruuni kasti?
See on üks halvemaid vigu. Kilekott tuleb kompostimisjaamas mehaaniliselt eemaldada, kuid see protsess pole täiuslik. Kiletükid jäävad komposti sisse, muutes selle põllumajanduses kasutuskõlbmatuks (mikroplast mullas). Palun valage sisu välja või kasutage paberkotti.
Kas katkine joogiklaas läheb klaasikonteinerisse?
Ei. Joogiklaasid on sageli töödeldud tugevamaks või on teise keemilise koostisega kui purgid-pudelid. Katkine joogiklaas kuulub segaolmejäätmete hulka.
Miks peab pakendid kokku suruma, kui prügiauto need niikuinii kokku pressib?
Prügiauto pressib küll, aga konteiner ise täitub enne auto saabumist. Kui elanikud viskavad konteinerisse “õhku täis” pakendeid, saab konteiner täis päevadega, kuigi kaaluliselt on see tühi. See sunnib ühistut tellima tihedamat (ja kallimat) tühjendust.
Nipid süsteemi loomiseks väikeses köögis
Kõige suurem takistus sortimisel on sageli ruumipuudus, eriti nõukogudeaegsete kortermajade väikestes köökides. Kuidas mahutada kraanikausi alla viis erinevat anumat? Vastus peitub nutikas planeerimises ja harjumuste muutmisel.
Esiteks, unustage üks suur prügiämber. Selle asemel kasutage süsteemi, kus on kaks või kolm väiksemat anumat kraanikausi all: üks biojäätmetele (soovitavalt ventileeritav, et vältida haisu), üks segaolmele ja üks pakenditele. Kuna pakendeid tekib kõige rohkem, võib nende jaoks eraldada suurema koti või kasti hoopis esikusse, sahvrisse või rõdule. Paberit ja pappi ei pea koguma köögis – neid võib koguda esikukapis või viia need konteinerisse iga kord kodust lahkudes.
Teine hea nipp on vertikaalne ruumikasutus. Müügil on virnastatavad sorteerimiskastid, mis võtavad põrandapinda vähe, kuid mahutavad palju. Klaastaara jaoks sobib tugev kott, mida on lihtne käeotsas konteinerisse viia. Pidage meeles, et puhas pakend ei haise, seega ei pea pakendikogumispunkt asuma tingimata kraanikausi all prügikasti kõrval. Eduka sortimise võti on süsteemi mugavus – mida lihtsam on jäätmeid õigesse kohta panna, seda tõenäolisemalt teevad seda kõik pereliikmed.
