Kütteperioodi algus toob paljudes kodudes kaasa ebameeldiva üllatuse: vaatamata sellele, et küttesüsteem on sisse lülitatud ja katel töötab täisvõimsusel, jäävad toad jahedaks või soojenevad ebaühtlaselt. Eriti levinud on olukord, kus radiaatori alumine osa on tuline, kuid ülemine pool püsib leige või suisa külm. Sageli kaasneb sellega ka häiriv vee vulisemise või mulisemise heli torustikus. Need sümptomid viitavad ühele kõige levinumale probleemile kodustes küttesüsteemides – radiaatoritesse on kogunenud õhk. Õnneks on tegemist probleemiga, mida saab enamikul juhtudel lahendada ilma spetsialisti kutsumata, kui järgida õigeid töövõtteid ja ohutusnõudeid.
Miks õhk radiaatorisse satub ja miks see probleem on?
Õhu sattumine küttesüsteemi on loomulik protsess, mis võib toimuda mitmel põhjusel. Süsteemi täitmisel veega jäävad torudesse mikroskoopilised õhumullid, mis aja jooksul liiguvad kõrgematesse punktidesse – ja nendeks punktideks on sageli just radiaatorite ülaosad. Samuti võib õhk süsteemi pääseda läbi mikropragude, vananenud tihendite või keemiliste reaktsioonide tulemusena (korrosioon), mille käigus eraldub gaase.
Probleem seisneb füüsikas: õhk on veest kergem ja koguneb radiaatori ülemisse ossa. Kuna õhk on väga halb soojusjuht, tekitab see “korgi”, mis takistab kuumal veel radiaatorit täielikult täitmast. Tulemuseks on olukord, kus:
- Radiaatori soojusväljastus väheneb drastiliselt: Tuba ei saa piisavalt soojust, kuigi küttekulud on samad.
- Suureneb energiakulu: Et tuba soojaks saada, kipuvad inimesed termostaati kõrgemaks keerama või kütma katelt intensiivsemalt, mis raiskab energiat.
- Müra torustikus: Õhumullid tekitavad ringluspumbas ja torudes liikudes häirivat kolinat või mulinat.
- Korrosioonioht: Hapnik küttesüsteemis soodustab metallosade roostetamist, mis lühendab radiaatorite ja katla eluiga.
Millal on õige aeg radiaatoreid õhutada?
Kuigi paljud teevad seda alles siis, kui tuba on juba külm, on parim aeg radiaatorite hoolduseks sügisel, vahetult enne kütteperioodi algust. Siiski on teatud märgid, mis näitavad, et peate sekkuma koheselt, olenemata aastaajast.
Kõige kindlam viis vajaduse tuvastamiseks on radiaatori katsumine (ettevaatust, see võib olla kuum!). Kui radiaator on alt soe ja ülevalt külm, on see kindel märk õhust. Kui radiaator on üleni külm, võib viga olla ka kinni kiilunud termostaadis või katkises ringluspumbas, kuid õhutamine on alati esimene ja lihtsaim samm veaotsingus.
Vajalikud tööriistad edukaks tööks
Enne töö alustamist tasub kõik vajalik valmis panna, et vältida vee sattumist põrandale või mööblile. Teil läheb vaja:
- Radiaatorivõti: See on spetsiaalne väike võti nelikant-otsikuga. Enamikul kaasaegsetel radiaatoritel on standardne õhutusventiil. Võtmeid saab osta igast ehituspoest paari euro eest.
- Kruvikeeraja: Mõnedel vanematel või teist tüüpi ventiilidel võib vaja minna lapikut kruvikeerajat.
- Vett imav lapp või vana rätik: Vee püüdmiseks ja pritsmete kuivatamiseks.
- Väike kauss või tops: See asetatakse ventiili alla, et püüda kinni väljuv vesi.
- Kaitsekindad (soovituslik): Kui süsteemis on vesi väga kuum või must (nn “surnud vesi”), kaitsevad kindad teie käsi.
Samm-sammuline juhend radiaatori õhutamiseks
Järgnev protsess kehtib enamike vesiküttesüsteemide puhul, olgu tegemist eramaja või korteriga.
1. Ettevalmistus ja süsteemi seiskamine
Kõigepealt on soovitatav lülitada küttesüsteem välja. Kui elate eramajas, lülitage välja ringluspump. See on kriitilise tähtsusega samm, mida sageli eiratakse. Kui pump töötab, surub see õhumulle süsteemis ringi ja segab neid veega, mistõttu ei kogune kogu õhk ventiili taha. Pumba seiskamine laseb õhul rahulikult tõusta radiaatori ülemisse ossa. Oodake umbes 10-15 minutit pärast süsteemi väljalülitamist, et vesi rahuneks ja jahtuks veidi (ohutuse mõttes).
2. Leidke õhutusventiil
Ventiil asub tavaliselt radiaatori ühes ülemises nurgas, termostaadiga vastaspoolel. See näeb välja nagu väike ümmargune metallist detail, mille keskel on nelikant-ava või kruvi koht.
3. Kaitske ümbrust
Asetage vana rätik ventiili alla ja hoidke topsi või kaussi otse ventiili ava all. Pidage meeles, et vesi, mis sealt väljub, võib olla must ja plekke jättev.
4. Avage ventiil ettevaatlikult
Asetage võti või kruvikeeraja ventiili avasse. Keerake seda aeglaselt vastupäeva. Tavaliselt piisab veerandist või poolest pöördest. Ärge keerake ventiili kunagi täiesti lahti ega eemaldage seda, sest veesurve võib takistada selle tagasipanekut ja põhjustada üleujutuse.
Kuulete susisevat häält – see on väljuv õhk. Hoidke ventiili lahti seni, kuni susin lakkab ja ventiilist hakkab tulema ühtlane veejuga. See tähendab, et kogu õhk on väljunud.
5. Sulgege ventiil
Niipea kui vett hakkab tulema, keerake ventiil uuesti päripäeva kinni. Ärge kasutage liigset jõudu, et mitte rikkuda ventiili keeret, kuid veenduge, et see ei tilgu. Pühkige ära võimalikud veepritsmed.
Mida teha pärast õhutamist?
Paljud inimesed arvavad, et pärast õhu väljalaskmist on töö tehtud, kuid tegelikult järgneb sellele kõige olulisem osa – rõhu kontrollimine.
Kuna te lasite süsteemist välja õhku (ja natuke vett), on rõhk küttesüsteemis langenud. Kui rõhk langeb liiga madalale, lülitub katel avariirežiimile või ei suuda enam vett ülemistele korrustele pumbata.
- Minge katlaruumi ja kontrollige manomeetrit. Tavapärane töörõhk eramajades on külma süsteemi puhul vahemikus 1,0–1,5 baari (või rohelises tsoonis).
- Kui rõhk on langenud alla normi, peate süsteemi vett juurde lisama, kasutades täitekraani.
- Lülitage ringluspump ja küttesüsteem uuesti sisse.
- Kontrollige tunni aja pärast uuesti radiaatoreid – need peaksid nüüd ühtlaselt soojenema.
Kortermajades, kus on kaugküte, hoolitseb süsteemi rõhu eest tavaliselt automaatika või haldur, seega korteriomanikuna ei pea te tavaliselt rõhu pärast muretsema, kuid suurte koguste õhutamisel tasub ühistut teavitada.
Levinud probleemid ja eriolukorrad
Mõnikord ei lahenda lihtne õhutamine probleemi või tekivad töö käigus takistused. Vaatame levinumaid stsenaariume.
Mida teha, kui õhku ei tule, aga radiaator on ikka külm?
Kui avate ventiili ja sealt tuleb kohe vett (mitte õhku), kuid radiaator on ikka külm, võib probleem olla kinni kiilunud termostaatventiilis. Termostaadi nõel võib olla lubjastunud ja jäänud suletud asendisse. Selle parandamiseks eemaldage ettevaatlikult termostaadi pea ja liigutage õrnalt metallist nõela, kuni see hakkab uuesti liikuma.
Radiaator on alt külm ja ülevalt tuline
See on vastupidine olukord õhuprobleemile. Kui radiaatori ülaosa on tuline, aga alaosa külm ning keskelt leige, võib põhjuseks olla süsteemi kogunenud muda (magnetiit) ja setted. Sellisel juhul õhutamine ei aita – süsteem vajab läbipesu, mida peaks teostama professionaal.
Kortermaja viimase korruse probleemid
Mitmekorruselistes majades koguneb õhk füüsikaseaduste tõttu alati kõige kõrgema korruse radiaatoritesse. Kui elate viimasel korrusel, peate tõenäoliselt õhutama sagedamini kui alumised naabrid. Kui probleem on pidev, võib see viidata probleemidele maja üldises paisupaagis või rõhushoidmise süsteemis.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige sagedasematele küsimustele, mis radiaatorite õhutamisega seoses tekivad.
1. Kui tihti peaksin radiaatoreid õhutama?
Üldjuhul piisab kord aastas, sügisel enne kütteperioodi algust. Kui peate seda tegema mitu korda hooaja jooksul, on süsteemis tõenäoliselt leke või probleem paisupaagiga, mis laseb pidevalt uut õhku süsteemi.
2. Kas ma võin radiaatorit õhutada, kui küte on sees?
Seda saab teha, kuid see ei ole soovitatav. Töötav pump ajab vee ja õhu segamini, mistõttu ei saa te kogu õhku kätte. Lisaks on oht põletada end kuuma veega. Tõhusam on pump seisata.
3. Millisest radiaatorist peaksin alustama?
Eramajas on soovitatav alustada kõige madalamal korrusel asuvast radiaatorist, mis on katlale kõige lähemal, ja liikuda järk-järgult ülespoole ja kaugemale. Kõige viimasena õhutage kõige kõrgema korruse kõige kaugemat radiaatorit.
4. Mida teha, kui õhutuskruvi on kinni roostetanud ega liigu?
Ärge kasutage liigset jõudu, kuna võite kruvi pea ära murda. Proovige pihustada vahele veidi roostesurma (nt WD-40) ja laske sel mõjuda. Kui see ei aita, võib olla vajalik ventiili vahetus, mis nõuab juba santehniku abi.
5. Kas radiaatorist väljuv vesi on ohtlik?
Küttesüsteemi vesi on nn “surnud vesi” – selles puudub hapnik ja see on sageli musta värvi metalli oksiidide tõttu. See ei ole mürgine, kuid määrib väga tugevalt vaipu ja seinu. Vältige selle sattumist silma või suhu.
Regulaarne hooldus tagab säästu ja mugavuse
Radiaatorite õhutamine on üks lihtsamaid, kuid tõhusamaid viise koduse energiatõhususe parandamiseks. Õhutamata radiaatorid sunnivad teie küttesüsteemi töötama suurema koormusega, et saavutada soovitud toatemperatuuri, mis kajastub otseselt küttearvetes. Lisaks ebamugavale sisekliimale kiirendab liigne õhk süsteemis korrosiooni, mis võib viia kulukate remonttöödeni tulevikus.
Muutke süsteemi kontrollimine ja õhutamine iga-aastaseks harjumuseks. See võtab aega vaid mõne minuti radiaatori kohta, kuid tagab vaikse, sooja ja säästliku kodu terveks talveks. Kui aga märkate, et hoolimata korrektsest õhutamisest probleemid jätkuvad, rõhk kaob pidevalt või radiaatorid püsivad külmad, on mõistlik konsulteerida pädeva küttespetsialistiga, kes oskab hinnata kogu süsteemi tervislikku seisundit.
