Kui ilmad hakkavad jahenema ja kütteperiood on algamas, avastavad paljud koduomanikud ebameeldiva üllatuse: vaatamata sellele, et küttesüsteem töötab täisvõimsusel, jäävad mõned radiaatorid leigeks või on lausa täiesti külmad. Veelgi sagedasem on olukord, kus radiaatori alumine osa on tuline, kuid ülemine pool külm. See on selge märk sellest, et küttesüsteemi on sattunud õhk, mis takistab kuuma vee vaba ringlust. Õnneks on radiaatorite õhutamine üks lihtsamaid koduseid hooldustöid, millega saab hakkama igaüks, ning see võib märkimisväärselt parandada teie kodu soojapidavust ja vähendada küttearveid.
Miks radiaatoritesse õhk tekib ja kuidas seda tuvastada?
Enne tööriistade haaramist on kasulik mõista, miks see probleem üldse tekib. Keskküttesüsteemid on kavandatud nii, et torudes ja radiaatorites ringleb vesi, mis kannab soojust katlast tubadesse. Kui sellesse suletud süsteemi satub õhk, tõuseb see füüsikaseaduste tõttu kõige kõrgematesse punktidesse – tavaliselt on nendeks radiaatorite ülaosad või maja ülemise korruse küttekehad.
Õhk võib süsteemi sattuda mitmel viisil. See võib juhtuda vee lisamisel süsteemi, torustiku remonditööde käigus või isegi mikroskoopiliste lekete kaudu. Samuti võib vesi ise sisaldada lahustunud hapnikku, mis aja jooksul eraldub ja moodustab õhumulle. Selle tagajärjel tekib radiaatorisse “õhutasku”, mis ei lase kuumal veel kogu pinda soojendada.
Kuidas aru saada, et radiaator vajab õhutamist? Jälgige järgmisi sümptomeid:
- Radiaator on ülevalt külm ja alt soe: See on kõige levinum tunnus. Õhk koguneb üles ja blokeerib vee pääsu sinna.
- Veiderinad ja mulinad: Kui kuulete radiaatorist vee voolamise häält, mulinat või klõbinat, viitab see liikuvatele õhumullidele torustikus.
- Tuba on külm: Kui termostaat on keeratud maksimumi peale, kuid tuba ei lähe soojaks, töötab süsteem ebaefektiivselt.
Ettevalmistus: Mida on tööks vaja?
Radiaatorite õhutamine ei nõua keerulisi seadmeid ega eriteadmisi, kuid õiged vahendid teevad töö puhtaks ja kiireks. Enne alustamist veenduge, et teil on olemas järgmised asjad:
- Radiaatorivõti (õhutusvõti): Enamikul kaasaegsetel radiaatoritel on standardne nelikant-otsaga õhutusventiil. Seda võtit saab osta igast ehituspoest paari euro eest. Vanematel malmradiaatoritel võib vaja minna lapikkruvikeerajat või spetsiaalset võtit.
- Vana rätik või kalts: See on vajalik veepiiskade püüdmiseks ja põranda kaitsmiseks. Vesi, mis radiaatorist väljub, võib olla must ja plekke jättev.
- Väike kauss või anum: Kui õhk on väljunud, hakkab ventiilist tulema vett. Anum aitab seda kinni püüda, et vesi ei voolaks mööda seina alla.
- Kaitsekindad (soovituslik): Vesi võib olla väga kuum, seega on mõistlik käsi kaitsta.
Samm-sammuline juhend radiaatorite õhutamiseks
Järgige seda protsessi hoolikalt, et tagada ohutus ja maksimaalne efektiivsus. Kui elate kortermajas, kus on ühine keskküttesüsteem, on protsess sarnane, kuid teatud erisustega (näiteks ei saa te ise süsteemi rõhku reguleerida).
- Lülitage küte välja: See on kõige olulisem samm, mille paljud unustavad. Enne õhutamist tuleb tsirkulatsioonipump seisata. Kui pump töötab, ajab see õhumulle ja vett segamini ning surub neid mööda süsteemi laiali, muutes õhutamise ebaefektiivseks. Samuti vähendab pumba seiskamine riski, et süsteemi tõmmatakse hoopis õhku juurde. Oodake umbes 10–15 minutit, et vesi rahuneks ja jahtuks pisut (et vältida põletusi).
- Valmistage tööpind ette: Otsige radiaatori ühest otsast üles väike ventiil. Tavaliselt asub see termostaadi vastaspoolel, radiaatori ülaservas. Asetage rätik põrandale otse ventiili alla ja hoidke kaussi ventiili all valmis.
- Avage ventiil: Asetage radiaatorivõti ventiili pessa. Keerake võtit aeglaselt ja ettevaatlikult vastupäeva. Tavaliselt piisab veerand- või poolpöördest. Ärge keerake ventiili täiesti lahti, sest siis võib veesurve selle eest lennutada ja uputuse korraldada.
- Kuulake sisinat: Kohe, kui ventiil avaneb, peaksite kuulma sisisevat häält. See on süsteemist väljuv õhk. Hoidke ventiili avatuna seni, kuni sisin lakkab.
- Oodake vett: Kui kogu õhk on väljunud, hakkab ventiilist tulema vett. Alguses võib see tulla “puristades”. Laske veel joosta ühtlase joana paar sekundit (püüdes selle kaussi), et olla kindel õhu täielikus eemaldamises. Vesi võib olla tume või sogane – see on normaalne settinud muda tõttu.
- Sulgege ventiil: Keerake võtit päripäeva (paremale), et ventiil sulgeda. Ärge keerake liiga tugevalt, et mitte kahjustada ventiili tihendit, kuid veenduge, et see ei tilguks. Pühkige ära võimalikud veepritsmed radiaatorilt ja seinalt.
- Korrake teiste radiaatoritega: Kui teil on mitmekorruseline maja, alustage alumiselt korruselt ja liikuge ülespoole, sest õhk kipub tõusma. Käige läbi kõik maja radiaatorid, isegi need, mis tundusid soojad.
Pärast õhutamist: Süsteemi rõhu kontrollimine
See on samm, mis eristab amatööri teadlikust koduomanikust. Kui te lasete radiaatoritest õhku (ja natuke vett) välja, langeb kogu küttesüsteemi rõhk. Kui rõhk langeb liiga madalale, ei suuda katel enam vett ülemistele korrustele pumbata või lülitub automaatselt välja.
Minge oma küttekatla või soojasõlme juurde ja vaadake manomeetrit (rõhunäidikut). Enamiku eramajade süsteemide normaalrõhk külma süsteemi puhul on vahemikus 1,0 kuni 1,5 baari (roheline tsoon). Kui rõhk on langenud alla 1 baari, peate süsteemi vett lisama.
Vee lisamiseks leidke katla all asuv täitmisventiil (sageli painduva voolikuga või väikese kraaniga ühendus). Avage see ettevaatlikult ja jälgige manomeetrit. Kui rõhk jõuab soovitud tasemeni, sulgege kraan kindlalt. Seejärel lülitage küttesüsteem ja tsirkulatsioonipump uuesti sisse.
Mida teha, kui radiaator on ikka külm?
Mõnikord ei lahenda lihtne õhutamine probleemi. Kui olete õhutamise korrektselt läbi viinud, rõhk on normis ja pump töötab, kuid radiaator on endiselt jahe, võib põhjus peituda muus:
- Termostaatventiil on kinni kiilunud: Kui radiaatori termostaat on olnud terve suve suletud asendis, võib selle sees olev nõel kinni jääda. Võtke termostaadi pea maha ja proovige ventiili nõela ettevaatlikult liigutada (ärge tõmmake seda välja, vaid vajutage sisse).
- Süsteem on tasakaalust väljas: Kui vesi voolab kergemini läbi katlale lähemal asuvate radiaatorite, ei pruugi kaugematesse piisavalt soojust jõuda. Sellisel juhul on vaja süsteemi tasakaalustada, reguleerides tagasivoolu ventiile.
- Radiaatoris on muda: Kui radiaator on soe ülevalt, kuid külm alt (vastupidine õhu sümptomile), on tõenäoliselt radiaatori põhja kogunenud rooste ja muda. See takistab veeringlust. Sellisel juhul vajab süsteem läbipesu, mida peaks tegema spetsialist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin radiaatorit õhutada, kui küte on sisse lülitatud?
Tehniliselt on see võimalik, kuid ei ole soovitatav. Töötav pump ajab õhumullid veega segamini ja paneb need ringlema. See tähendab, et te ei saa kogu õhku kätte. Lisaks on töötava süsteemi vesi tulisem ning põletusoht suurem. Parima tulemuse saamiseks lülitage küte välja.
Kui tihti peaks radiaatoreid õhutama?
Üldine soovitus on kontrollida radiaatoreid kord aastas, eelistatavalt sügisel enne kütteperioodi algust. Kui aga märkate, et peate radiaatoreid õhutama iga paari nädala tagant, on süsteemis tõenäoliselt leke või muu viga, mis laseb pidevalt õhku sisse. Sellisel juhul konsulteerige tehnikuga.
Miks radiaatorist ei tule ei õhku ega vett?
Kui keerate ventiili lahti, aga midagi ei juhtu, on tõenäoliselt ventiili ava ummistunud (näiteks värviga) või on süsteemi rõhk nullilähedane. Kontrollige esmalt katla rõhku. Kui rõhk on normis, proovige ventiili ava ettevaatlikult nõelaga puhastada.
Mida teha, kui õhutusventiil murdub või jääb pihku?
See on iga koduomaniku õudusunenägu, kuid paanikaks pole põhjust, kui olete ettevaatlik. Vanad ventiilid võivad olla rabedad. Kui ventiil puruneb, proovige koheselt veevool peatada (pöidlaga või puidust tropiga) ja kutsuge toruabi. Ennetusena ärge kunagi rakendage ventiili avamisel liigset jõudu.
Kas automaatsed õhutusventiilid on mõttekas investeering?
Jah, automaatsed õhutusventiilid on suurepärane lahendus, eriti kohtades, kuhu õhk kipub pidevalt kogunema. Need ventiilid sisaldavad ujukit, mis laseb õhu välja automaatselt, ilma et peaksite ise sekkuma. Need ei maksa palju ja säästavad teid regulaarsest hooldustööst.
Küttesüsteemi pikaajaline efektiivsus ja hooldus
Radiaatorite õhutamine on küll kiire lahendus külmadele tubadele, kuid see on vaid üks osa küttesüsteemi üldisest tervishoiust. Et tagada süsteemi pikaajaline töökindlus ja vältida korrosiooni, on oluline jälgida vee kvaliteeti süsteemis. Kaasaegsetesse küttesüsteemidesse lisatakse sageli inhibiitoreid – kemikaale, mis takistavad rooste ja katlakivi teket. Kui olete sunnitud süsteemi sageli tühjendama või vett lisama, lahjeneb ka inhibiitori kontsentratsioon, mis omakorda kiirendab radiaatorite läbivimamist roostest.
Lisaks tasub meeles pidada, et puhas radiaator annab soojust paremini edasi. Tolm, mis koguneb radiaatori ribide vahele (eriti konvektor-tüüpi radiaatoritel), toimib isolaatorina ja takistab sooja õhu liikumist tuppa. Seega, kui olete õhutamise lõpetanud, võtke tolmuimeja või spetsiaalne hari ja puhastage radiaatorid ka väljastpoolt. Regulaarne hooldus, õige rõhu hoidmine ja puhtus tagavad, et teie kodu püsib soe ka kõige krõbedama pakasega, hoides samal ajal küttekulud kontrolli all.
