Kevade saabudes ja päevade pikenedes muutub iga aedniku süda rahutuks, sest on aeg hakata tegema esimesi ettevalmistusi saabuva suve roheluse ja õieilu nimel. Üks kõige uhkemaid ja troopilisema välimusega taimi, mida meie kliimas kasvatada saab, on kahtlemata kanna. Oma massiivsete, lopsakate lehtede ja kirkavärviliste õitega toob see taim aeda tõelise eksootilise hõngu, meenutades pigem džunglitaimestikku kui tüüpilist põhjamaist aeda. Et aga nautida seda suursugust vaatepilti täies hiilguses, ei saa me lihtsalt oodata soojade ilmade saabumist ja mugulaid alles siis mulda pista. Meie lühikeses suves vajavad need soojalembesed kaunitarid pisut edumaad, mis tähendab, et aprill on just see kõige kriitilisem aeg nende talveunest äratamiseks. Õigesti ajastatud ja hoolikalt läbiviidud ettevalmistus on võtmeks, mis tagab taimele piisava elujõu, et kasvatada tugev juurestik ja rikkalik lehestik juba enne õue kolimist. Kui jätad selle olulise sammu vahele või teed seda liiga hilja, võib juhtuda, et esimesed õienupud avanevad alles vahetult enne sügisesi öökülmi, jättes sind ilma oodatud värvidemängust. Selles põhjalikus juhendis vaatame detailideni üle kõik sammud ja kavalad võtted, mis aitavad sul oma taimedele parima võimaliku stardi anda.
Millal ja miks on aprill kõige õigem aeg tegutsemiseks?
Põhjamaises kliimas on suvi lühike ja öökülmad võivad kimbutada veel isegi mai lõpus või juuni alguses. Kannad on aga pärit subtroopilistest ja troopilistest piirkondadest, mis tähendab, et nad on äärmiselt külmakartlikud ning vajavad oma täieliku potentsiaali saavutamiseks pikka sooja kasvuperioodi. Kui istutada kannamugulad otse avamaale alles siis, kui mullatemperatuur on püsivalt soe, lükkub nende õitsemine hilissuvisesse aega või jääb jahedama suve korral sootuks olemata. Seetõttu ongi vajalik ette kasvatamine siseruumides või köetavas kasvuhoones.
Aprilli keskpaik on ideaalne hetk alustamiseks. Kui äratada mugulad liiga vara, näiteks juba märtsi alguses, võivad taimed tubastes tingimustes valguse puudusel välja venida. Pikkadeks ja nõrkadeks veninud varred on haprad ega suuda hiljem õues tuulele ja vihmale vastu seista. Aprillis on aga loomulikku päikesevalgust juba piisavalt, et toetada tugevate ja jässakate võrsete arengut. See annab taimele umbes 6 kuni 8 nädalat aega juurdumiseks ja esimeste lehtede kasvatamiseks, mis on täpselt õige ajaraamistik enne juunikuist avamaale kolimist.
Talvitunud mugulate ülevaatus ja ettevalmistamine
Esimene ja kõige olulisem samm kevadises ettevalmistuses on mugulate tervise kontrollimine. Kui tõid oma varanduse sügisel keldrisse või jahedasse panipaika talvituma, on nüüd aeg nad valguse kätte tuua. Puhasta mugulad ettevaatlikult vanast mullast ja kuivanud taimeosadest. Terve ja elujõuline mugul peab olema katsudes kõva ning lihav. Kui märkad kortsus, pehmeid või hallitanud osi, tuleb need koheselt eemaldada, et vältida mädaniku levikut tervetele kudedele.
Pööra erilist tähelepanu väikestele pungadele, mida aednikud kutsuvad sageli “silmadeks”. Need on heledad või roosakad mügarikud mugula pinnal, millest arenevad uued võrsed. Mida rohkem elujõulisi silmi mugulal on, seda lopsakamaks kasvab põõsas. Kui avastad, et mõned mugulad on talve jooksul liigselt kuivanud, võid neid enne istutamist paar tundi toasoojas vees leotada. See aitab rakkudel niiskust koguda ja kiirendab ärkamisprotsessi.
Kuidas mugulaid ohutult poolitada ja paljundada?
Aastatega kasvavad kannamugulad suureks ja tihedaks, mistõttu on neid aeg-ajalt vaja jagada. See mitte ainult ei anna sulle rohkem taimi, vaid noorendab ka vana taime, tagades parema õitsemise. Jagamiseks kasuta kindlasti eelnevalt desinfitseeritud ja teravat nuga. Iga eraldatud osa peab sisaldama vähemalt kahte kuni kolme tugevat kasvupunga ja korralikku tükki mugulast, mis annab algsele võrsele vajaliku stardienergia.
Värsked lõikekohad on väga vastuvõtlikud seenhaigustele ja mädanikule. Enne potti panemist lase lõikekohtadel paar tundi toasoojas õhu käes kuivada, kuni neile tekib kaitsev koorik. Veelgi parema tulemuse ja kaitse saavutamiseks võid lõikepindu tupsutada purustatud puusöepulbri või kaneeliga, mis toimivad looduslike fungitsiididena.
Õige kasvupinnase ja istutusnõu valimine
Kannad on tuntud oma suure toitainetevajaduse poolest. Nad on näljased ja janused taimed, mistõttu mängib mulla valik nende edasises arengus tohutut rolli. Ettekasvatamiseks sobib kõige paremini õhuline, kerge, kuid samas toitaineterikas mullasegu. Hea retsept on segada kvaliteetne kompostmuld võrdsetes osades neutraliseeritud turba ja perliidiga. Perliit aitab hoida mulda kohevana, tagades juurtele vajaliku hapniku ligipääsu ning hoides ära liigse niiskuse kogunemise, mis võiks viia mädanikuni.
Istutusnõu valimisel arvesta, et kanna juurestik kasvab üsna kiiresti. Vali pigem sügavam ja laiem pott, mille põhjas on kindlasti suured äravooluavad. Kolme- kuni viieliitrine pott on enamikele mugulajuppidele ideaalne. Drenaaži parandamiseks võid poti põhja lisada õhukese kihi kergkruusa. Pea meeles, et kuigi taimed armastavad niiskust, on seisev vesi poti põhjas nende suurim vaenlane.
Istutamise protsess samm-sammult
Kui mugulad on ette valmistatud ja potid mullaga ootavad, on aeg minna üle praktilise istutamise juurde. See on delikaatne töö, mis nõuab hoolikust, et uusi hapraid pungi mitte vigastada.
- Täida poti põhi umbes ühe kolmandiku ulatuses ettevalmistatud niiske mullaseguga. Suru see kergelt kinni, et vältida hilisemat vajumist.
- Aseta mugul mulla peale horisontaalselt nii, et kasvupungad (silmad) jääksid suunaga otse ülespoole. Kui mugul on ebakorrapärase kujuga, püüa leida kõige stabiilsem asend.
- Kata mugul ettevaatlikult ülejäänud mullaga. Ideaalne sügavus on umbes 3 kuni 5 sentimeetrit mulda mugula peal. Liiga sügavale istutades kulub tärkamiseks ebamõistlikult kaua aega.
- Kasta muld kergelt läbi toasooja veega. Esimene kastmine peab olema tagasihoidlik, et muld lihtsalt ümber mugula tiheneks, aga ei muutuks läbimärjaks poriks.
Tärkamisfaasi olulised tingimused: valgus, temperatuur ja kastmine
Pärast potistamist on oluline luua taimedele tingimused, mis imiteeriksid nende kodumaist troopilist kevadet. See tähendab õiget tasakaalu soojuse ja niiskuse vahel. Enne roheliste võrsete ilmumist mullapinnale on kõige tähtsamaks teguriks temperatuur.
- Temperatuur: Hoia potte soojas ruumis, kus temperatuur jääb vahemikku 20–22 kraadi. Põrandaküttega ruumid on suurepärased, kuna alt tulev soojus stimuleerib juurte kiiret arengut.
- Kastmine: Enne lehtede ilmumist kasta väga minimaalselt. Mugulal puuduvad esialgu lehed, mille kaudu niiskust aurustada, ja liigne vesi mullas toob kaasa kohese mädanikuohu. Hoia muld vaid kergelt niiske.
- Valgus: Niipea kui esimesed rohelised ninad mullast välja pistavad, tõsta potid kõige valgemasse kohta, mida su kodu suudab pakkuda. Lõunapoolne aknalaud on ideaalne. Kui loomulikku valgust napib, kasuta lisavalgustuseks spetsiaalseid taimelampe.
- Väetamine: Kui taim on kasvatanud juba 2-3 suurt lehte, võid hakata kastmisveele lisama nõrka vedelväetise lahust, et toetada kiiret vegetatiivset kasvu.
Karastamine ehk sujuv üleminek avamaale
Kõige sagedasem viga, mida algajad aednikud teevad, on toas kasvanud taime viimine otse õue püsivale kasvukohale. Kuna toas on temperatuur ühtlane, puudub tuul ja klaas filtreerib päikese UV-kiirgust, on taime lehed väga õrnad. Otse avamaale istutamine lõppeb enamasti päikesepõletuse ja tuulekahjustustega, mis viskavad taime arengus mitu nädalat tagasi.
Selle vältimiseks tuleb taimi karastada. Alusta mai teises pooles, kui ilmad muutuvad soojemaks. Vii potid esimestel päevadel õue vaid paariks tunniks, asetades need poolvarju ja tuulte eest kaitstud kohta. Järk-järgult pikenda õues viibimise aega ja lase neil harjuda ka otsese päikesevalgusega. Ööseks too taimed esialgu kindlasti tagasi siseruumidesse. Pärast nädala kuni kahe pikkust harjutamist on taimed valmis alaliselt õue jääma ja suudavad ilma stressita uues keskkonnas edasi kasvada.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) kannade kasvatamisel
Miks mu talvitunud kannamugulad on kevadeks täiesti ära kuivanud ja elutud?
Kõige tõenäolisem põhjus on liiga kuiv ja soe hoiukoht. Talvitumiseks vajavad kannad jahedat (5–10 kraadi) ruumi ja veidi niiskust säilitavat keskkonda. Kui hoiad neid liiga kuivas keldris, aurustub mugulast kogu vesi. Järgmisel aastal proovi katta mugulad talvitumise ajaks kergelt niiske turba või saepuruga.
Kas ma pean kannasid kindlasti kevadel ette kasvatama või võin need kohe mais õue istutada?
Sa ei pea neid tingimata ette kasvatama, kuid ilma selleta algab õitsemine Eesti kliimas alles augusti lõpus või septembris, jättes nautimisaja väga lühikeseks. Ettekasvatamine aprillis annab sulle õisi juba juuli keskpaigas. Kui otsustad istutada otse avamaale, tee seda alles mai lõpus, kui muld on soojenenud.
Mida teha, kui toas kasvavad võrsed muutuvad liiga pikaks ja kipuvad murduma?
Väljavenimine on kindel märk valguse puudusest ja liiga kõrgest temperatuurist. Tõsta taim koheselt jahedamasse ja valgemasse kohta. Kui võrsed on juba ohtlikult pikad, kasuta nende toetamiseks bambuskeppe. Õue viimisel istuta taim veidi sügavamale, et vars saaks mullast tuge.
Millal on täiesti ohutu kannad avamaale peenrasse või suurde õuepotti istutada?
Kuldreegel on oodata, kuni viimane öökülmaoht on täielikult möödas. Eestis on see tavaliselt juuni esimesel nädalal. Jälgi hoolega ilmateadet ja istuta taimed püsivalt õue alles siis, kui ka öised temperatuurid jäävad kindlalt üle 8–10 kraadi.
Trikid, mis toovad suvel esile parimad värvid ja tagavad katkematu kasvu
Kui taim on edukalt õue istutatud ja juured on saavutanud uues keskkonnas stabiilsuse, algab intensiivse toitmise periood. Lopsakus, hiiglaslikud lehed ja kirkad õisikud ei teki iseenesest. Kanna on aias üks suurimaid “söödikuid”. Kasuta istutusalal rohkelt komposti ja lisa pikaajalise toimega orgaanilist väetist. Suve teises pooles, kui on oodata õienuppude moodustumist, mine üle suurema kaaliumi- ja fosforisisaldusega väetistele. Need mineraalid ergutavad just nimelt õitsemist ja tugevdavad taime rakustruktuuri, samas kui lämmastikuga liialdamine paneks taime kasvatama vaid rohelist lehemassi õite arvelt.
Et taim näeks kogu suve esinduslik välja, on kriitilise tähtsusega äraõitsenud õisikute regulaarne eemaldamine. Kui lased taimel seemneid hakata kasvatama, suunab ta kogu oma energia sinna ning uute õite loomine peatub. Lõika närbunud õievarred julgelt maha, sageli peidab end vana varre kõrval juba uus külgvõrse, mis on valmis õide puhkema. Samuti ei tohi unustada mulla niiskuse hoidmist – suvekuumuses ja suurte lehtede tõttu aurustab taim tohutul hulgal vett. Paksu multšikihi kasutamine taime ümber aitab hoida juurte ümber püsivat niiskust ning säästab sind igapäevasest kastmisvaevast, võimaldades taimel muretult särada kuni esimeste sügiskülmadeni.
