Kevad on aednike jaoks üks kiiremaid ja oodatumaid aastaaegu, mil loodus ärkab ning muld on saavutanud just paraja niiskustaseme uute istikute mulda panemiseks. Kui unistate oma aias magusatest ja mahlastest kirssidest, on just aprillikuu see kuldne aken, mil noor kirsipuu tasub oma lõplikule kasvukohale paigutada. Eduka kirsikasvatuse taga peitub aga palju enamat kui lihtsalt puu mulda kaevamine – see nõuab hoolikat planeerimist, õige asukoha valikut ning eelkõige arusaama tolmeldamise keerulisest, ent põnevast maailmast. Viljapuude istutamine nõuab pühendumist, kuid õigete teadmiste ja töövõtete abil on võimalik vältida levinud algajate vigu ning luua tugev vundament puu elujõulisele kasvule. Põhjalik ettevalmistus tagab, et juba paari aasta pärast saavad oksad olema lookas tumepunastest ja vitamiinirikastest marjadest, mis pakuvad rõõmu nii perele kui ka aeda külastavatele kasulikele lindudele ja putukatele.
Miks on aprill kirsipuu istutamiseks kõige soodsam aeg?
Eesti kliimas on aprill viljapuude, sealhulgas kirsipuude istutamiseks vaieldamatult parim aeg mitmel olulisel põhjusel. Esiteks on aprillikuuks maapind enamasti sulanud ja saavutanud kerge soojuse, kuid samas säilitanud rohkelt talvist niiskust. See niiskus on elutähtis noorele juurestikule, mis vajab esimestel nädalatel pärast istutamist pidevat veevarustust, et edukalt uues keskkonnas kohaneda. Erinevalt sügisesest istutamisest, kus ootamatult varajane külm võib juurdumata taimele saatuslikuks saada, annab kevadine istutus puule terve pika ja sooja kasvuperioodi juurestiku väljaarendamiseks enne talve saabumist.
Teiseks on aprillis paljud istikud, eriti paljasjuursed viljapuud, veel puhkefaasis. Nende pungad ei ole veel täielikult avanenud, mis tähendab, et puu ei pea kulutama tohutult energiat lehtede ja õite ülevalhoidmisele ajal, mil tema juurestik on veel nõrk ja alles otsib mullast toitaineid. Kui istutate kirsipuu varakevadel, suudab taim suunata oma peamise energia juurte kasvatamisele, luues seeläbi tugeva aluse hilisemale lehtede ja võrsete arengule.
Ideaalse kasvukoha valik tagab puu pikaealisuse
Kirsipuud on oma kasvukoha suhtes küllaltki nõudlikud. Vale asukoha valik on üks peamisi põhjuseid, miks muidu terve ja tugev istik võib kiratseda või sootuks hukkuda. Kirsipuu vajab elamiseks, kasvamiseks ja viljade küpsetamiseks ohtralt valgust ja soojust, mistõttu tuleb asukoha valikul olla äärmiselt hoolikas.
Päikesevalguse kriitiline tähtsus ja tuulekaitse
Kirsipuu armastab päikest. Rikkaliku saagi ja magusate viljade tagamiseks vajab kirsipuu vähemalt kuus kuni kaheksa tundi otsest päikesevalgust päevas. Parim asukoht aias on lõuna- või edelapoolne külg, kus puu saab nautida soojust kogu päeva vältel. Samas tuleb arvestada kevadiste tuultega. Kirsipuu õied on varakevadel õrnad ning tugevad ja külmad põhjatuuled võivad õisi kahjustada või takistada tolmeldavate putukate lendu. Seetõttu on ideaalne, kui kirsipuu on kaitstud külmade tuulte eest kas hoone seina, kõrgema heki või teiste, suuremate puude poolt, olemata seejuures nende varjus.
Mullastik ja drenaaži olulisus
Liigniiskus on kirsipuude üks suurimaid vaenlasi. Kui puu juured on pidevalt märjas mullas, tekib hapnikupuudus ning juured hakkavad mädanema. Kirsipuule sobib kõige paremini kergem, hästi vett läbilaskev liivsavi- või saviliivmuld. Raskes savimullas tuleb kindlasti parandada drenaaži, lisades istutusauku liiva ja kobedat komposti, või istutada puu kergelt kõrgemale künkale. Samuti tasub jälgida mulla pH-taset – kirsipuu eelistab nõrgalt happelist kuni neutraalset mulda, mille pH jääb vahemikku 6,0 kuni 7,0. Liiga happelise mulla korral on soovitatav lisada istutusalale veidi aialupja või puutuhka.
Samm-sammuline juhend: Kuidas kirsipuud õigesti istutada
Kui ideaalne asukoht on leitud, on aeg käised üles käärida ja asuda istutamise juurde. Õige istutustehnika on puu edasise arengu seisukohalt määrava tähtsusega. Järgige neid samme, et tagada oma kirsipuule parim võimalik start:
- Istutusaugu kaevamine: Kaevake auk, mis on ligikaudu 60 kuni 80 sentimeetrit lai ja vähemalt 50 sentimeetrit sügav. Augu põhi ja servad tuleks labidaga läbi raiuda ja kobedaks muuta, et juured suudaksid sealt kergesti läbi tungida.
- Mulla rikastamine: Segage väljakaevatud muld kvaliteetse komposti või kõdusõnnikuga. Ärge kasutage värsket sõnnikut ega liialt kanget mineraalväetist, mis võib noori juuri põletada.
- Istiku sobitamine ja pookekoha kõrgus: Asetage istik auku nii, et juured saaksid vabalt laiali ulatuda. Kõige olulisem reegel on jälgida pookekohta (koht, kus tüvel on väike paksend või jõnks). Pookekoht peab jääma maapinnast 5 kuni 10 sentimeetrit kõrgemale. Kui istutate puu liiga sügavale, võib see hakata ajama metsikuid juurevõsusid ja puu areng aeglustub märkimisväärselt.
- Toestamine: Enne mulla tagasipanekut lööge istutusaugu põhja kindel puidust tugiteivas. Tugi on noorele puule hädavajalik, et tuul ei raputaks juurestikku lahti. Asetage teivas valitsevate tuulte suunda.
- Mulla tihendamine ja kastmine: Täitke auk kiht-kihilt ettevalmistatud mullaseguga, vajutades seda iga kihi järel õrnalt jalaga kinni, et ei jääks suuri õhutaskuid. Pärast istutamist kastke puud ohtralt – vähemalt 20 kuni 30 liitrit vett istiku kohta. Kastmine aitab mullal tihedalt juurte ümber vajuda.
- Multšimine ja sidumine: Siduge puu tugiteiba külge spetsiaalse elastse sidemega, mis ei sooniks puukoort. Lõpuks katke istutusala ümbrus 5 kuni 10 sentimeetri paksuse multšikihiga (näiteks koorepuru või niidetud rohi), jättes tüve ümber väikese vaba ruumi, et vältida koore haudumist.
Tolmeldajad ja saagikus: Kuidas vältida tühje oksi?
Isegi kui teie kirsipuu kasvab täiuslikus mullas ja parimas asukohas, on üks tegur, ilma milleta te rikkalikku saaki ei saa – see on edukas tolmeldamine. Kirsipuud jagunevad tolmeldamisvajaduse järgi laias laastus kahte suurde gruppi: isetolmlevad ja võõrtolmlevad sordid. Enne istikute ostmist on eluliselt oluline teada, millisesse gruppi valitud sort kuulub.
Isetolmlevad ja võõrtolmlevad kirsipuud
- Hapukirsid: Suur osa hapukirsse (näiteks populaarne ‘Läti madalkirss’) on isetolmlevad. See tähendab, et nad suudavad viljastuda omaenda õietolmuga. Isegi kui istutate aeda vaid ühe hapukirsipuu, saate suure tõenäosusega korraliku saagi. Siiski on tõestatud, et isegi isetolmlevad sordid annavad suuremat saaki, kui läheduses kasvab teine sama liigi esindaja.
- Maguskirsid: Enamik maguskirsse on aga rangelt võõrtolmlevad. See tähendab, et puu vajab saagi kandmiseks teise kirsipuu õietolmu. Kui istutate aeda ainult ühe võõrtolmleva maguskirsi (näiteks sordi ‘Meelika’ või ‘Arthur’), võite kevadel nautida küll lummavat õitemerd, kuid suvel jäävad oksad marjadest tühjaks. Selle vältimiseks tuleb aeda istutada vähemalt kaks erinevat maguskirsi sorti, mis õitsevad samal ajal.
Kuidas meelitada aeda kasulikke tolmeldajaid?
Kirsipuu õietolmu liigutavad õielt õiele eelkõige mesilased, kimalased ja teised kasulikud tolmeldajad putukad. Kuna kirsipuud õitsevad varakevadel, mil ilmad võivad olla veel heitlikud ja jahedad, on mesilaste aktiivsus sageli madal. Oma aia tolmeldajasõbralikumaks muutmiseks on mitmeid nippe.
Istutage kirsipuude lähedusse teisi varakevadel õitsevaid taimi, nagu krookused, lumikellukesed, sillad ja nartsissid. Need värvilised õied meelitavad putukad teie aeda juba varakult, suurendades tõenäosust, et nad külastavad ka avanevaid kirsipuu õisi. Lisaks hoiduge rangelt keemiliste putukamürkide kasutamisest õitsemise ajal, sest need on tolmeldajatele surmavalt ohtlikud. Aeda võib paigaldada ka spetsiaalseid putukahotelle või jätta mõni nurgake aias pisut metsikumaks, kus erakmesilased saaksid pesitseda. Samuti on kuival kevadel abiks madala veekausi asetamine aeda, kuhu on pandud mõned kivid – see pakub janustele mesilastele ohutut joogikohta.
Korduma kippuvad küsimused
Küsimus: Kas ma võin aeda istutada vaid ühe kirsipuu ja oodata ohtralt saaki?
Vastus: See sõltub täielikult valitud sordist. Kui valite isetolmleva hapukirsi, siis jah, üks puu suudab saaki kanda. Kui aga soovite kasvatada maguskirsse, on enamikul juhtudel hädavajalik istutada vähemalt kaks erinevat ja ühel ajal õitsevat sorti, et tagada risttolmlemine ja seeläbi rikkalik saak.
Küsimus: Millal hakkab aprillis istutatud noor kirsipuu esimesi vilju kandma?
Vastus: Noor kirsipuu vajab aega juurdumiseks ja võra kasvatamiseks. Sõltuvalt istiku vanusest ostuhetkel ja sordist, võib esimeste viljadeni minna tavaliselt 2 kuni 4 aastat. Mõned kääbusalusel kasvatatud kirsipuud võivad üllatada esimeste marjadega juba teisel kasvuaastal, kuid tõeliselt rikkalikku saaki tasub oodata alates viiendast eluaastast.
Küsimus: Kuidas kaitsta avanenud kirsipuu õisi ootamatute hiliskevadiste öökülmade eest?
Vastus: Hilised öökülmad on kirsikasvataja suurim hirm. Kui on oodata tugevat öökülma ja puu on juba õites, võib väiksema puu katta spetsiaalse paksu kattelooriga. Suuremate puude puhul kasutatakse sageli suitsutamist (lõkete tegemine aias, et suits kataks puud) või vihmutussüsteeme, mis pihustavad õitele vett – jäätuv vesi vabastab soojust ja kaitseb õiepungi hukkumise eest.
Küsimus: Kas paljasjuurseid kirsipuu istikuid peab enne mulda panemist vees leotama?
Vastus: Jah, see on äärmiselt soovitatav. Paljasjuursed istikud võivad transpordi ja hoiustamise käigus olla kaotanud niiskust. Nende juurte leotamine toasoojas vees umbes 2 kuni 4 tundi enne istutamist aitab taimel taastada normaalse veetasakaalu ja kiirendab juurdumist.
Esimese aasta hooldus ja noore puu võra kujundamine
Pärast kirsipuu edukat kevadist istutamist ja tolmeldajate aeda meelitamist algab pidev, ent rahuldust pakkuv hooldusperiood. Esimesel suvel on kõige kriitilisemaks ülesandeks regulaarne kastmine. Kuna noore puu juurestik ei ulatu veel sügavale põhjavette, vajab kirsipuu põuastel perioodidel korralikku kastmist vähemalt kord nädalas. Arvestage umbes 20-30 liitrit vett korraga, mis tagab niiskuse jõudmise sügavamate juurteni. Vältige sagedast ja pinnapealset kastmist, kuna see meelitab juured maapinna lähedale, muutes puu põuakartlikuks ja talvekülmadele vastuvõtlikumaks.
Lisaks kastmisele on oluline pöörata tähelepanu puu võra kujundamisele, mis paneb aluse tulevasele saagikusele ja puu üldisele tervisele. Kirsipuu lõikamine erineb pisut õunapuude lõikamisest. Noore kirsipuu esmane lõikus tehakse kohe pärast istutamist, mil oksad lühendatakse umbes kolmandiku võrra välimise punga pealt. See ergutab uute külgvõrsete kasvu ja aitab puul moodustada laia, päikesele avatud võra. Tulevikus peaks kirsipuu võra kujundamine toimuma peamiselt suve teises pooles, pärast saagi koristamist, kuna sel ajal paranevad lõikehaavad kõige kiiremini ning kummivooluse (vaigutaolise eritise) oht on minimaalne. Hoolikalt kujundatud õhuline võra laseb päikesel viljadeni jõuda, kuivatab kiiresti hommikuse kaste ja vähendab seeläbi tunduvalt seenhaiguste leviku riski, kindlustades teile elujõulise puu ja maitsvad kirsid pikkadeks aastateks.
