Suvine kasvuhoonehooaeg on paljude aednike jaoks rõõmude ja väljakutsete aeg. Kui tomatid, kurgid ja paprikad hakkavad jõudsalt kasvama, tõusevad ka välistemperatuurid, mis võivad kasvuhoones kiiresti muutuda ohtlikuks. Klaasist või polükarbonaadist kasvuhoone toimib suurepäraselt päikesekiirguse kogumisel, kuid suve haripunktis võib temperatuur sisemuses tõusta üle 40-50 kraadi, mis on paljudele taimedele kriitiline piir. Sellistes tingimustes hakkavad taimede lehed närbuma, õied langevad maha ning viljade areng peatub, sest taim suunab kogu energia ellujäämisele, mitte saagi tootmisele. Õige varjutamine on seetõttu strateegiline samm, mis eristab eduka aedniku sellest, kes peab suve lõpus pettununa tühjade peenarde vahel kõndima.
Miks on varjutamine hädavajalik?
Kasvuhooneefekt on suurepärane kevadel, kui on vaja noori taimi sooja hoida, kuid suvel muutub see taimede jaoks vanglaks. Kui päike paistab otse läbi läbipaistva katte, tekib kasvuhoones soojuse akumulatsioon. Taimed, mis on pärit küll soojadest maadest, nagu tomatid, vajavad küll valgust, kuid nad ei vaja otsest kõrvetavat kiirgust, mis nende lehepinda küpsetab.
Varjutamise peamine eesmärk on hajutada otsest päikesevalgust ja hoida kasvuhoone temperatuur optimaalsena. See aitab säilitada mulla niiskustaset, vähendab taimede aurumist ja hoiab ära lehtede põletushaavu. Kui temperatuur püsib vahemikus 20–28 kraadi, on taimed aktiivsed ja terved. Kui aga elavhõbedasammas tõuseb sellest kõrgemale, sulguvad taimede õhulõhed, et vältida veekadu, ning fotosüntees aeglustub või peatub sootuks. Seetõttu on varjutamine ennetav meede, mis tagab taimede pideva kasvu ja toodab ohtrama saagi.
Erinevad meetodid kasvuhoone varjutamiseks
Valikuid kasvuhoone varjutamiseks on palju ning need sõltuvad eelkõige teie eelarvest, kasvuhoone tüübist ja sellest, kui palju soovite vaeva näha. Üks meetod ei pruugi sobida kõigile, seega tasub kaaluda järgmisi variante.
Spetsiaalsed varjutusvõrgud
Varjutusvõrk on kõige populaarsem ja professionaalsem lahendus. Need võrgud on valmistatud UV-kindlast materjalist ja saadaval erinevate varjutusprotsentidega (tavaliselt 30–70%). Aednikele soovitatakse tavaliselt 40–50% varjutusastmega võrke, sest need lasevad piisavalt valgust taimede fotosünteesiks läbi, kuid hoiavad ära liigse kuumuse.
Võrku saab paigaldada kas kasvuhoone sisse või väljapoole. Väljaspool kasutamine on efektiivsem, sest see peatab päikesekiirguse juba enne, kui see klaasi või polükarbonaadi soojendab. Siiski võib tuul väljaspool asuvat võrku kahjustada, seega peab paigaldus olema tugev. Seestpoolt paigaldatav võrk on lihtsam hooldada, kuid osa soojusest pääseb siiski kasvuhoone sisse.
Varjutuspasta või kriidilahus
See on vana ja järeleproovitud meetod, mida kasutati juba ammu enne plastmaterjalide laialdast levikut. Spetsiaalsed varjutuspastad on valged vedelikud, mida piserdatakse või värvitakse kasvuhoone kattele. Valge värv peegeldab päikesekiirgust tagasi.
Eelised:
– Odav ja kiire rakendada.
– Ühtlane katvus.
– Saab vastavalt vajadusele (nt pilvistel perioodidel) maha pesta.
Puudused:
– Vajab sügisel korralikku puhastamist.
– Vihm võib segu osaliselt maha uhtuda, kui tegemist pole spetsiaalse ilmastikukindla seguga.
Looduslik varjutamine taimedega
Kui kasvuhoone on ehitatud nii, et seda ümbritsevad suured puud või põõsad, on loomulik varju teke suurepärane. Siiski peab olema ettevaatlik, et varju ei oleks liiga palju. Liigne vari toob kaasa taimede väljavenimise ja saagi vähenemise. Samuti saab kasvuhoone lõunaküljele istutada ronitaimi nagu humal, viinapuu või isegi oad, mis moodustavad suveks loomuliku rohelise kardina.
Praktilised näpunäited paigaldamiseks
Ükskõik millise meetodi te valite, pidage meeles, et varjutamine peaks olema reguleeritav. Päevad on erinevad – pilves ilmaga on taimedele vaja iga valguskiirt, kuid päikesepaistelisel päeval on vari kriitilise tähtsusega.
Kui kasutate võrke, siis püüdke need paigaldada nii, et neid oleks lihtne eemaldada või eest lükata. Kui kasutate värve, siis ärge katke kogu kasvuhoonet ühtlaselt, vaid võite jätta mõned kohad läbipaistvaks, et valgus oleks hajutatud, kuid mitte blokeeritud. Kindlasti jälgige, et varjutus ei takistaks ventilatsiooni. Kasvuhoone peab olema õhutatav, sest ka kõige parema varjutuse juures koguneb seisvas õhus kuumus.
Ventilatsiooni roll koos varjutamisega
Varjutamine ei saa kunagi täielikult asendada ventilatsiooni. Kuum õhk peab saama välja pääseda ja jahedam õhk sisse tulla. Kui kasvuhoonel on ainult uks, siis kuumal suvepäeval sellest ei piisa. Ideaalsel kasvuhoonel on katuseaknad, mis avanevad automaatselt temperatuuri tõustes.
Kui tunnete, et kasvuhoones on ikka lämbe, avage uksed ja aknad pärani. Võite kasutada ka lihtsat ventilaatorit, mis paneb õhu liikuma. Liikuv õhk jahutab taimi aurustumise kaudu ja takistab hallituse teket, mis on niiskes ja soojas keskkonnas kiire levima. Kombineerige varjutamine alati korraliku õhuvahetusega, et tagada taimedele parimad võimalikud tingimused.
Korduma kippuvad küsimused
Milline varjutusprotsent on taimedele optimaalne?
Enamik köögivilju, nagu tomatid, kurgid ja paprikad, vajavad palju valgust. 40–50% varjutus on enamasti piisav, et vähendada kuumust, kuid mitte piirata fotosünteesi. Kui varjutus on üle 70%, võivad taimed muutuda nõrgaks ja hakata venima, kuna neil on vähe energiat.
Kas ma peaksin varjutama ka pilvistel päevadel?
Ideaalne on kasutada selliseid lahendusi, mida saab eemaldada. Pilvistel päevadel või vihmaste ilmade ajal tuleks varjutust vähendada või see üldse eemaldada, et taimed saaksid maksimaalselt valgust. Kui kasutate püsivamat lahendust, nagu värv, valige heledam ja õhem kiht, mida on vajadusel kergem maha pesta.
Kas klaasist ja polükarbonaadist kasvuhooned vajavad erinevat varjutamist?
Põhimõtteliselt on vajadus sama, kuid materjalid käituvad erinevalt. Polükarbonaat on juba ise teatud määral hajutav materjal, mis tähendab, et see ei tekita nii teravat valgust kui klaas. Klaas aga laseb läbi väga tugeva ja intensiivse kiirguse, mis võib põhjustada põletusi. Seetõttu vajavad klaaskasvuhooned sageli veidi intensiivsemat varjutamist kui polükarbonaadist ehitised.
Millal on õige aeg varjutus eemaldada?
Varjutamise hooaeg lõppeb tavaliselt augusti lõpus või septembri alguses, kui päike muutub madalamaks ja nõrgemaks. Jälgige ilmateadet ja oma taimede käitumist. Kui märkate, et taimed hakkavad õhtuti kauem närbuma või valgust jääb väheks, on aeg varjud eemaldada.
Kas on võimalik varjutada ka odavate vahenditega?
Absoluutselt. Kui te ei soovi investeerida spetsiaalsetesse võrkudesse, võite kasutada vana valget linast riiet või isegi õhukest valget katteloori. Kinnitage see kasvuhoone lakke või külgedele. See pole küll nii vastupidav kui profivarustus, kuid oma eesmärgi täidab see suve jooksul suurepäraselt.
Taimede jälgimine ja strateegia kohandamine
Taimed on teie parimad indikaatorid selle kohta, kas varjutamine on piisav. Jälgige neid iga päev. Kui lehed on hommikul kenasti püsti, aga keskpäeval ja pärastlõunal “närbuvad” või ripuvad, on see märk sellest, et taimel on liiga palav või ta ei jõua juurte kaudu piisavalt vett lehtedeni pumbata.
See on hetk, mil peate sekkuma. Esimene samm on kontrollida, kas kastmisest piisab. Teine samm on tõhustada varjutamist. Ärge kartke katsetada – kui näete, et pärast varjutuse lisamist on taimed elavamad, olete teinud õige valiku. Samuti pöörake tähelepanu viljadele. Kui tomatitel tekivad viljadele heledad, pleekinud laigud, on tegemist päikesepõletusega, mis tähendab, et taimed olid intensiivsele kiirgusele liiga kaua avatud. Õigeaegne sekkumine hoiab ära suurema osa sellistest probleemidest.
Pikaajaline mõju saagikusele ja kasvuhoone seisukorrale
Varjutamine ei ole ainult ajutine hädameede, vaid investeering kogu hooaja saagikusse. Kui taime stressitase on madal, suunab ta kogu oma ressursi viljade kasvatamisse. See tähendab maitsvamaid tomateid, krõmpsumaid kurke ja tugevamaid paprikataimi. Lisaks kaitsete te varjutamisega kasvuhoone katet ennast. Liigne kuumus võib aja jooksul muuta plastmaterjalid hapraks või vähendada nende läbipaistvust.
Pöörates tähelepanu kasvuhoone mikrokliimale, loote endale keskkonna, kus aiatöö on nauding, mitte võitlus loodusjõududega. Olge loovad oma lahendustes, jälgige ilmastikuolusid ja reageerige varakult. Õigesti varjutatud kasvuhoone on aedniku parim abiline, mis tagab värske saagi pikalt sügisesse välja, ilma et peaksite muretsema oma taimede tervise pärast kuumadel juuli- või augustipäevadel. Mõelge varjutamisele kui päikeseprillidele ja päikesekreemile teie rohelistele lemmikutele – see on elementaarne kaitse, mis muudab suve palju lihtsamaks ja toob lauale rikkaliku saagi.
