Sügisel aeda vaadates võib tekkida mõte, et kevadeks võiks hõredaks muutunud murupind jälle roheline olla. Kuid kas oktoobris on veel mõtet muruseemneid külvata või tuleks töö kevadesse lükata? Eesti muutlik ilm muudab sellele küsimusele vastamise keeruliseks. Mõnel aastal püsivad ilmad oktoobris üsna soojad, teisel saabuvad öökülmad juba kuu alguses.
Muru külvamise õnnestumine sõltub eelkõige mullatemperatuurist, niiskusest ja sellest, kui palju aega jääb noortel taimedel enne talve juurdumiseks. Seetõttu tasub enne töö alustamist hinnata tegelikke kasvutingimusi, mitte lähtuda ainult kalendrist.
Millal on sügisel kõige parem muru külvata?
Eesti kliimas peetakse muru rajamiseks sobivaks ajaks suve lõppu ja varasügist. Augustis ning septembri alguses on muld tavaliselt veel suvest soe, kuid õhk jahedam ning niiskust rohkem kui kesksuvel.
Sellised tingimused soodustavad muruseemnete idanemist. Lisaks on noortel taimedel enne külmade saabumist aega kasvatada tugevam juurestik.
Oktoobris muutub olukord keerulisemaks. Päevad lühenevad, päikesevalgust jääb vähemaks ja mullatemperatuur langeb. Isegi kui päeval on õues kümme soojakraadi, võib muld olla seemnete idanemiseks juba liiga külm.
Seega ei ole oktoobrikuine külv tingimata võimatu, kuid selle õnnestumine sõltub märksa rohkem ilmastikuoludest.
Kuidas aru saada, kas külvamiseks on veel piisavalt soe?
Enne muruseemnete külvamist tuleks kontrollida mullatemperatuuri. Paljude murukõrreliste idanemine on soodsam, kui muld on vähemalt 8–10 kraadi soe. Madalama temperatuuri korral idanemine aeglustub ja võib sootuks peatuda.
Mõõtmiseks sobib tavaline mullatermomeeter. Temperatuuri tasub jälgida mitmel järjestikusel päeval umbes viie sentimeetri sügavusel.
Oluline on arvestada ka ilmaennustusega. Kui lähinädalatel on oodata püsivaid külmi, ei pruugi noor muru jõuda piisavalt tugevaks kasvada.
Kui aga muld on soe ja ilmaprognoos lubab pikemat pehmet sügist, võib oktoobri alguses külvamine veel õnnestuda. Kuu lõpus on risk üldjuhul suurem.
Millised muruseemned sobivad sügiseseks külviks?
Muruseemneid valides tuleb arvestada kasvukoha tingimuste ja muru kasutusotstarbega. Dekoratiivne muru, laste mänguala ning aktiivselt kasutatav koduaed vajavad erinevate omadustega murusegusid.
Näiteks intensiivselt kasutatavale alale sobivad kulumiskindlamad segud, samas kui esindusmurul on olulisem ühtlane ja tihe välimus.
Sobivate seemnete valikuga saab tutvuda veebipoes nojus.ee, kust leiab muu hulgas universaalseid, dekoratiivseid, spordi- ja puhkealadele mõeldud murusegusid.
Sügisel tasub pöörata tähelepanu ka seemnesegu koostisele. Mõned kõrrelised idanevad suhteliselt kiiresti, teised vajavad rohkem aega. Siiski ei suuda ükski seemnesegu täielikult korvata liiga külma mulda või järsku saabunud talve.
Seetõttu on mõistlik enne ostmist tutvuda pakendil esitatud külvamisjuhiste ja kasvutingimustega.
Kuidas valmistada pinnas sügiskülviks ette?
Korralikult ettevalmistatud pinnas on eduka murukasvatuse alus. Esmalt tuleks eemaldada umbrohi, kivid, oksad ja muud taimekasvu takistavad esemed.
Seejärel tasub mulda kobestada ning vajaduse korral lisada sobivat kasvumulda. Pind tuleb tasandada nii, et sellele ei jääks lohke, kuhu vihmavesi kogunema hakkab.
Muruseemned külvatakse ühtlaselt, soovitatavalt kahes ristuvas suunas. Täpne külvikogus sõltub valitud seemnesegust ning selle pakendil esitatud juhistest.
Pärast külvamist tuleb seemned kergelt mullaga katta ja pind õrnalt tihendada. Nii saavutavad seemned mullaga parema kontakti.
Kui vihma ei saja, tuleb mulda hoida mõõdukalt niiskena. Samas võib sügisene liigniiskus põhjustada probleeme, eriti raskel ja halvasti vett läbilaskval pinnasel.
Kas hilissügisel võib külvata kevadeks?
Kui oktoobris on idanemiseks juba liiga külm, võib kaaluda hilissügisest külvi, mille puhul seemned jäävad mulda kevadet ootama.
Sellise külvi eesmärk ei ole muru tärkamine sügisel. Seemned peaksid püsima mullas idanemata ning alustama kasvamist kevadel, kui tingimused muutuvad sobivaks.
See meetod nõuab siiski ettevaatust. Kui pärast külvamist saabub ootamatu soe periood, võivad seemned idaneda ning hilisem külm noori taimi kahjustada.
Samuti võivad tugevad vihmad seemneid minema uhtuda ja talvine liigniiskus nende säilimist halvendada. Seetõttu ei saa hilissügisese külvi puhul tulemust kindlalt ette ennustada.
Millal oleks targem oodata kevadeni?
Kevadine külv on mõistlikum juhul, kui muld on juba külm, pinnas pidevalt märg või lähiajal on oodata püsivaid öökülmi.
Ootamine ei tähenda, et sügisel peaksid kõik aiatööd pooleli jääma. Oktoobris saab eemaldada umbrohu, tasandada maapinna, parandada vee äravoolu ja valmistada kasvupinnase järgmiseks hooajaks ette.
Nii saab kevadel külvamisega alustada kohe, kui mullatemperatuur on piisavalt tõusnud ja ilmastikuolud sobivad.
Kas oktoobris tasub muru külvata?
Oktoober ei tähenda automaatselt murukülvihooaja lõppu, kuid tavapäraseks sügiskülviks on see Eestis juba hiline aeg. Kõige olulisem on hinnata mullatemperatuuri, ilmaprognoosi ja pinnase seisukorda.
Kui tingimused on soodsad, võib varasügisele omane kasvuperiood mõnel aastal veidi pikeneda. Kui aga külmad lähenevad, on mõistlikum keskenduda pinnase ettevalmistamisele või oodata kevadet.
Kaunis ja vastupidav muru algab õigel ajal tehtud külvist. Kiirustamise asemel tasub lähtuda looduse rütmist, sest hästi juurdunud muru pakub rõõmu palju kauem kui kiirustades saavutatud ajutine tulemus.
