Seller on paljude aednike jaoks tõeline väljakutse, kuid samas ka hindamatu väärtusega köögivili. Selle pikk kasvuperiood ja nõudlikkus kasvutingimuste suhtes tähendavad, et edukas saagikoristus sõltub suuresti just maikuus tehtavatest otsustest. Kui olete kevadel vaeva näinud taimede ettekasvatamisega, on mai see kriitiline kuu, mil noored taimed tuleb lõplikult aeda istutada. Selleri puhul ei ole tegemist pelgalt mulla sisse panemisega, vaid hoolika planeerimisega, mis hõlmab temperatuuride jälgimist, mulla ettevalmistamist ja õigeid naabertaimi. Selles juhendis vaatame lähemalt, kuidas tagada, et teie juur-, leht- või varsseller tunneks end peenras suurepäraselt ning tasuks teid sügisel rikkaliku saagiga.
Millal on õige aeg sellerit välja istutada?
Kõige sagedasem viga, mida aednikud selleri puhul teevad, on liiga varajane istutamine. Seller on külmaõrn taim ja kui öised temperatuurid langevad pikemalt alla 10 kraadi, võib see esile kutsuda taime enneaegse õitsemise ehk “puitumise”. See tähendab, et kogu taime energia läheb seemnete kasvatamisele, mitte aga maitsva varre või mugula moodustamisele. Eestis on mais ilm veel heitlik, seetõttu on rusikareegel istutada seller peenrasse alles siis, kui oht öökülmadeks on möödas ja muld on piisavalt soojenenud.
Ideaalne aeg selleri väljaviimiseks on tavaliselt mai teine pool või isegi juuni algus, olenevalt piirkonnast. Enne istutamist tuleb taimi kindlasti karastada. See tähendab, et umbes nädal enne peenrasse istutamist tuleks taimi hakata järk-järgult harjutama välitingimustega, viies neid õue ja tuues tagasi siseruumidesse. Alustage paari tunni kaupa varjus ning pikendage aega iga päev, kuni taimed on valmis ööpäevaringselt õues olema.
Mulla ettevalmistamine: mida seller vajab?
Seller on tõeline “gurmaan” ja nõudlik toitainete osas. Ta eelistab huumusrikast, niiskust hoidvat, kuid samas hea drenaažiga mulda. Kui teie aias on valdavalt savine või väga liivane pinnas, tasub sellesse segada ohtralt kompostmulda või kõdusõnnikut juba mõni nädal enne istutamist. Selleri juurestik ei ole kuigi sügav, kuid see on küllaltki lai, mistõttu vajab taim rikkalikku toidulauda otse oma kasvukoha läheduses.
Mulla pH tase peaks olema kergelt happeline kuni neutraalne (pH 6,0–7,0). Kui muld on liiga happeline, on soovitatav lisada dolomiidijahu. Oluline on ka mulla struktuur – seller armastab kobedat maad, mis laseb juurtel vabalt hingata. Tihe ja kokkupressitud muld takistab juurselleri mugula normaalset arenemist, mille tulemuseks on harulised ja pisikesed juurviljad.
Istutusskeem ja vahekaugused
Taimede vahekaugus sõltub suuresti sellest, millist sellerit kasvatate:
- Juurseller: Vajab enda ümber ruumi, et mugul saaks paisuda. Istutage taimed 30–40 cm vahedega, jättes ridade vahele 40–50 cm.
- Varsseller: Võib istutada veidi tihedamalt, umbes 25–30 cm vahedega.
- Lehtseller: Kõige leplikum, piisab 20–25 cm vahest.
Istutamisel on kriitilise tähtsusega sügavus. Sellerit ei tohi istutada liiga sügavale, eriti juurselleri puhul. Kui kasvupung jääb mulla alla, võib taim hakata mädanema või selle kasv jääb pidama. Istutage taim täpselt nii sügavale, nagu ta oli istutuspoti sees. Pärast istutamist vajutage muld taime ümber kergelt kinni ja kastke hoolikalt.
Kastmine ja multšimine – võtmetegurid niiskuse hoidmisel
Seller on taim, mis kardab põuda üle kõige. Kuna tema juurestik on üsna pindmine, kuivab muld taime ümber kiiresti. Kui selleril tekib veepuudus, muutuvad varred kibedaks, kiuliseks ja juurselleri mugulad jäävad kasvus kängu. Seetõttu on regulaarne kastmine hädavajalik.
Parim viis niiskuse säilitamiseks on multšimine. Pärast taimede istutamist ja mulla soojenemist katke peenar 3–5 cm paksuse kihi niidetud muru, õlgede või kompostiga. Multš hoiab ära mulla liigse kuivamise, pärsib umbrohtude kasvu ja lagunedes rikastab mulda toitainetega. Jälgige aga, et multš ei oleks tihedalt vastu taime vart, vaid jätke taime ümber väike vahe, et vältida varre mädanemist.
Väetamine: kuidas toita sellerit õigesti?
Kuna seller kasvab aeglaselt, vajab ta hooaja jooksul mitut väetamiskorda. Esimese väetamise võib teha paar nädalat pärast istutamist, kui taimed on uues kohas kohanenud. Eelistage looduslikke väetisi nagu nõgeseleotis või spetsiaalsed köögiviljadele mõeldud maheväetised, mis sisaldavad piisavalt lämmastikku, fosforit ja kaaliumi.
Juurselleri puhul on oluline vältida liigset lämmastikku hilisemal kasvuperioodil, kuna see võib soodustada küll suurte lehtede kasvu, kuid pärssida mugula arengut. Augusti keskpaigast tuleks lämmastikväetamine lõpetada ja keskenduda kaaliumi sisaldavatele väetistele, mis aitavad mugulatel kvaliteetselt valmida ja talveks valmistuda.
Naabertaimed ja taimekaitse peenras
Selleri hea saagi tagamisel on oluline ka see, mis kasvab tema kõrval. Sellerile meeldib seltsida näiteks kapsastega, kuna ta aitab peletada kapsa-öölasi. Samuti sobivad talle naabriks porrulauk, oad ja tomatid. Vältige selleri istutamist vahetult kartuli kõrvale, sest neil on ühiseid haigusi, mis võivad levida ühelt taimelt teisele.
Kahjuritest on selleri suurimaks vaenlaseks selleri-kaevandikärbes, kelle vastsed uuristavad lehtedesse heledaid käike. Selle vältimiseks on hea kasutada katteloori, eriti noorte taimede puhul. Katteloor kaitseb ka öökülmade eest ja loob soodsama mikrokliima. Kui märkate lehtedel kahjustusi, eemaldage nakatunud lehed koheselt ja hävitage need, ärge pange neid kompostihunnikusse.
Sage küsimus ja vastus: KKK
Kas ma pean juurselleri lehti kärpima, et mugul suuremaks kasvaks?
Levinud müüt on see, et juurselleri lehtede kärpimine soodustab mugula kasvu. Tegelikkuses on lehed taime “mootoriks”, mis toodavad päikeseenergiast energiat mugula jaoks. Lehtede eemaldamine nõrgestab taime. Küll aga võite suve lõpus eemaldada ainult väga madalale vajunud või kolletunud välimisi lehti, et õhk saaks taime ümber paremini liikuda.
Miks minu varsselleri varred on kiulised ja puised?
Kõige sagedasem põhjus on ebaregulaarne kastmine ja kuiv muld. Seller vajab pidevalt niisket pinnast. Teine põhjus võib olla liiga kõrge temperatuur või toitainete puudus. Jälgige kastmist ja multšige kindlasti pinda.
Millal on õige aeg sellerit koristada?
Leht- ja varssellerit saab koristada jooksvalt vastavalt vajadusele. Juursellerit tuleks koristada enne tugevate külmade saabumist, tavaliselt oktoobri alguses. Kergeid külmi juurseller talub, kuid sügavkülm muld võib mugulat kahjustada. Koristage saak kuiva ilmaga.
Kas sellerit võib istutada samasse kohta, kus ta kasvas eelmisel aastal?
Seda ei soovitata teha. Seller kuulub sarikaliste sugukonda (koos porgandi ja tilliga) ja samasse kohta istutamine suurendab mullas levivate haiguste ja kahjurite ohtu. Järgige külvikorda ja hoidke vähemalt 3–4-aastane paus, enne kui selleri samasse peenrasse tagasi istutate.
Nipid eduka ja maitsva saagi saamiseks
Lisaks põhilistele hooldusvõtetele on mõned väikesed “saladused”, mis aitavad saaki veelgi parandada. Näiteks juurselleri puhul on soovitatav augustis ettevaatlikult mulda mugula ümbert veidi eemale lükata, et mugula ülaosa saaks päikese käes “karastuda” ja muutuda tugevamaks. See aitab ka vältida väikeste lisajuurte teket mugula külgedele, mis muudavad puhastamise tülikaks.
Teine oluline nüanss on õhutus. Kui taimed on istutatud liiga tihedalt, võib tekkida hallitus või seenhaigused. Kui suve jooksul märkate, et lehestik on muutunud liiga lopsakaks ja õhuringlus on häiritud, ärge kartke eemaldada mõnda alumist lehte. See mitte ainult ei paranda õhutust, vaid aitab ka taimel suunata ressursse mugula või varte kvaliteedi tõstmisele.
Kvaliteetne seemnematerjal on samuti edu võti. Kui olete ise seemneid korjanud või ostnud odavaid sorte, ei pruugi tulemus olla see, mida ootasite. Investeerige kontrollitud sortidesse, mis on aretatud just meie põhjamaisesse kliimasse. Need sordid on vastupidavamad ja annavad stabiilsemat saaki isegi jahedamate suvede korral.
Lõpetuseks pidage meeles, et aiatöö on protsess, mitte kiirustamine. Seller nõuab aednikult kannatlikkust. See taim ei tõtta kuhugi ja ootab ka teilt rahulikku ning hoolivat lähenemist. Kui järgite kõiki neid nõuandeid – alates õigest istutusajast maikuus kuni hoolika kastmiseni –, siis on teie köögiviljapeenras kasvav seller sügisel uhkuse allikaks, olles mahlane, maitsekas ja igati väärt kogu seda pingutust, mida te selle kasvatamiseks panustasite.
